Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kleinberg: Iga inimene saab ise miskit ette võtta
Psühhiaatrid on selleks esialguse plaani kokku pannud ja valmis inimestega jagama. Alates eelmisest nädalast saab ka lühinumbrilt 1247 psühholoogilist esmaabi nii enda kui ka oma lähedaste jaoks. Abi annavad vabatahtlikud, keerukamad juhtumid suunatakse edasi spetsialistide juurde kriistiabi telefonile. Päev-päevalt on selliste kõnede hulk kasvanud.
Kleinbergi sõnul on Eesti riik hästi organiseeritud ja suurema hulga murelike inimeste tekke puhul leitakse lahendusi. Abiandjad tegutsevad igapäevaselt, nad on Kleinbergi sõnul nutikad, abivalmis ja valmis järgmisteks kuudeks abi andma. "Praegu oleme faasis, kus oleme veel reipad, me ei tegele ebaoluliste asjadega. Kui nad hakkavad tüdima ja väsima, kui on rohkem vaba aega, tuleb ka muremõtteid juurde," rääkis ta. Alguses on rutiinid on paigas, aga siis tuleb tüdimus. "Kuid ka kriisi olukorras tuleb lähedastega suhelda ja eriti nendega, keda iga päev ei näe," lisas Kleinberg. Vaimse tervise abi on jätkuvalt korraldatud. Kohe kriisi alguses läksid psühholoogid üle kaugvastuvõtule. Kleingberg rõhutas, et ka retsepte saab lunastada apteekidest.
Kõige hullem seis on ees
Terviseameti kriisistaabi juht Ragnar Vaiknemets ütles, et ööpäeva jooksul tehtud testidest olid positiivsed 7%. "Stabiilne on positiivsete juhtumite kasvutrend, see oli oodatav. Oodatav on ka haiglajuhtumite kasvutrend. Aprilli keskel saabub tipp laia levikuga piirkondades Saaremaal, Võrumaal ja Harjumaal," rääkis Vaiknemets. Sinna luuakse täiendavat võimekust, et tervishoid tuleks kasvukõveraga toime. "Praegu lõdvaks lasta ei saa," rõhutas ta.
Teine põhifookus on tegelda piirkondadega, kus laiemat levikut veel pole, et seda levikut ära hoida. Seal tegeldakse iga positiivse juhtumiga eraldi, selgitatakse nende lähikontaktsed.
Ülevaade vahenditest: vähemalt nädala varud on kõigil olemas
Tulemas on suuremad saadetised ja riigihaldusminister Jaak Aab rahustas, et kriitilised varud on vähemalt hetkel olemas. "Lähema kuu osas võime olla kindlad, järgmise nädala hakkame vaatama edasi, ka Euroopa Komisjon korraldab ühishanget," rääkis ta.
Aab teatas lühidalt, et desifintseerimisvahendeid kokku 85 tonni on kohe kohal, hangitud on kindaid KOVidele jne. "Isikukaitsevahendite kohta saan öelda, et üle nädala seda koordineerides oleme saavutanud selle, et neljapäeval sõlmisime ühe Hiina tootjaga kogu Eesti ühe kuu varu peale. Seda varu toodetakse ja hiljemalt kolmapäeval on sellest suurest kogusest esimene saadetis kohal," rääkis Aab. Vahepeal on tehtud veel 6 keskset hanget, neist üks PERHi oma, kes koostöös Hansapostiga on toomas veelgi isikukaitsevahendeid Hiinast.
Esimene kogus loovutati regionaalhaigla poolt keskseks jagamiseks. Rahandusministeerium maksis selle kinni: abi said KOVid, riigiasutused, üldhooldekodud, haiglad. Saadetises oli näiteks 1,5 miljonit kirurgimaski, 5000 paari kindaid jne. "Pool miljonit maski läks üldhooldekodudele, 250 000 maski KOVidele ja riigiasutustele." täpsustas Aab. Näiteks Saaremaal on KOVi poolt kauplustesse müüjatele viidud kaitseprillid, -maskid, -kitlid.
Maske ka tavainimestele
Terviseamet on muutmas seisukohta, et terve inimene maske ei vaja. Nüüd on tulemas juhised, kuidas maske ise õmmelda, kui muud pole.
Eestisse on pühapäeval saabumas 1,5 miljonit maski Magumi/Semetroni kaudu, millest miljoni ostab ära Aabi meeskond, ülejäänud maske pannakse müüki ka apteekidesse, sisse seatakse ostupiirangud. "Kindlasti tuleb hinnaga alla euro mask," rõhutas Aab. Kirurgilise maski kasutusaeg on 2,5 tundi, ja seda tasub kasutada rahvarohkes kohas, näiteks poes, mitte rannas või metsas. Kirurgiliste maskide pesemisest pole abi, kvaliteet langeb oluliselt.
Maske soovib ka kaupmeeste liit poemüüjatele. Aabi sõnul tuleb neile eraldi maskid hankida, et nad ei tormaks apteekidesse maske ostma.
Seotud lood
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele