Milliseid tulemusi on andnud Eestile ahvusvahelise elundivahetusorganisatsiooni Scandiatransplandi liikmeks olemine ning kas doonorlusele on alternatiivi ehk mis suunas transplantatsioonimeditsiin areneb selgitab TÜ Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor Virge Pall.

- Uue elundi on 2,5 aasta jooksul saanud 8 last ja korduvsiirdamiseks sobiva elundi 21 patsienti.
- Foto: Äripäev
Alates 2017. aasta oktoobrist on Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskus Scandiatransplandi assotsieerunud liige. Tegemist on rahvusvahelise elundivahetusorganisatsiooniga, mis ühendab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani elundisiirdamiskeskuseid.
Seotud lood
Valk meelitab südant tervislikult kasvama ilma füüsilise tegevuseta.
Sel suvel siirdati Helsingi Ülikooli keskhaiglas Eesti arstidega koostöös uus süda juba neljandale eestlasele. Kuna seekordne patsient oli ravil Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, siis kuulusid siirdamismeeskonda kardiokirurg Günter Taal (GT) ja kardioloog Pentti Põder (PP), kes räägivad siirdamistest üldisemalt.
Eesti haiglate koostöö Helsingi Ülikooli Keskhaigla siirdamiskeskusega on PERHi kardiokirurg Günter Taali sõnul praegu ideaalilähedane. Oktoobrist saab Eesti Scandiatransplandi täisliikmeks, mis tähendab, et ka eestlased saavad Põhjamaadest doonororganeid.
Homme, 29. aprillil tähistatakse ülemaailmselt rahvusvahelist immunoloogia päeva, mille eesmärk on suurendada ühiskonnas immunoloogia-alast teadlikkust.