Kuula artiklit

Autor: Kadi Heinsalu • 20. mai 2020

Kuula artiklit

Meditsiiniuudised esitas mõne küsimuse doktor Külli Kõlvaldile, kes viib 11. juunil läbi veebiseminari siirdatud neeruga patsientide käsitlusest. Veebiseminar on mõeldud arstidele, on tasuta ja kestab umbes tunni. Registreerida saab siit.

Statistikat vaadates tehti mullu Eestis umbes 40 neerusiirdamist, aasta varem märksa rohkem ja kaks aastat varem jälle pea poole vähem. Kas põhjus on pigem haigete arvu dünaamikas või sobivate doonorite vähesuses?

Eelmisel aastal tehti Eestis 37 neeru ja 2 simultaanset pankreas-neer siirdamist surnud doonorilt ning 2 neerusiirdamist elusdoonorilt. Siirdamiste arv sõltub sobivatest doonoritest.

Kui pikk on neerusiirdamise ootejärjekord Eestis keskmiselt ja kui palju ja kas üldse enam seda juhtub, et Eestis haige ei jõua ära oodata uut neeru?

Organsiirdamistel ei ole ootejärjekorda, on ooteleht, kus patsiendid ootavad endale sobivat elundit. Esimese elundi saab tavaliselt aasta jooksul, kuid korduvat siirdamist tuleb oodata enamasti kauem.

Milline peab olema patsiendi enda motivatsioon, et neerusiirdamiseni üldse jõuda ja sealt edasi elada? Kui tugevat tahtejõudu ja enesedistsipliini see nõuab?

Kindlasti on oluline patsiendi enda soov ja tahe saada siiratud organ ning sellega täisväärtuslikult edasi elada, väga oluline on patsiendi hea ravisoostumus.

Kuidas on muutunud neerusiirdamisele mineva patsiendi käsitlus ajas. Mis on praegune kuldstandard esimeste kuude jaoks pärast siirdamist – nimetage palun paar-kolm olulist muutust võrreldes näiteks 10-15 aasta taguse ajaga.

Enne siirdamist tehakse nüüd rohkem uuringuid, et selgitada välja vastunäidustused siirdamiseks ja leida võimalikult hästi sobiv elund. On muutunud ka mõned immunosupressiivsed ravimid.

Kui palju on siirdatud neerudega patsientidel kaasuvaid haigusi ja millised esinevad tihemini?

See on väga individuaalne, paljudel on sekundaarne hüpertensioon.

Mida tohib ja mida ei tohi teha siirdatud neeruga inimene – kindlasti küsitakse: kas tohib maratoni joosta, kas tohib sünnitada jne?

Me eeldame, et neerupuudulikkusega patsiendi elukvaliteet paraneb peale neerusiirdamist, mõni kindlasti tohib joosta maratoni või sünnitada.

Milline on perearsti roll siirdatud neeruga patsiendi jälgimisel, mis on Teie soovitused?

Perearsti roll on siiratud neeruga patsiendi jälgimisel samasugune, kui teiste oma patsientide korral, kuid see peaks käima käsikäes patsienti jälgiva spetsialistiga. Perearst võiks teada immuunosupressiivsete ravimite peamiseid kõrvaltoimeid. Kui patsiendile määratakse uusi ravimeid või ootab ees operatsioon, siis peaks konsulteerima jälgiva arstiga.

Mis on esimesed märgid, et tuleb taas uue neerusiirdamise peale mõelda?

Neerusiiriku puudulikkuse jõudmine terminaalsesse staadiumi.

Kui palju juhtub, et organism tõukab võõra neeru ära – kuidas ja kas on seda võimalik ennetada, vähendada?

Iga organism hakkab võõrast elundit ära tõukama, kuid kliiniliselt olulisi neerusiiriku ägedaid äratõukeid esineb esimesel aastal 10-20% madala ja 15-35 % kõrge riskiga patsientidel, kuid selle ennetamiseks ja raviks on olemas ravijuhised.

Tabel. Suurem osa siirdatud neere saadakse kadaveerselt ehk surnud doonorilt.

Kuula artiklit

Külli Kõlvald: esimese elundi saab tavaliselt aasta jooksul