Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lisandus 7 positiivset testi, neist 5 Tallinna
Rahvastikuregistri andmetele tuginedes lisandus 6 positiivset testi tulemust Harjumaale (nendest 5 Tallinna) ja 1 Pärnu maakonda.
22. mai hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 37 inimest, neist 2 on juhitaval hingamisel. Tänaseks on haiglast koju saadetud 314 inimest, lõpetatud 325 haigusjuhtumit.
Tänase seisuga on tervenenud 1 508 inimest. Neist 974 inimese haigusjuhtum on lõpetatud (64,6%), 534 inimese puhul (35,4%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil.
Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandund, kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 64 inimese elu.
Eestis on kokku tehtud üle 74 tuhande esmase testi, nendest 1 807 ehk 2,4 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart.
Terviseamet tuletab meelde, et hoolimata eriolukorra lõppemisest tuleb haigust COVID-19 põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku vältimiseks endiselt nii hoolikalt käsi pesta, haigena koju jääda kui kaaskodanikele piisavalt hingamisruumi jätta. Koroonaviirus levib nakkuslikult inimeselt tervele eelkõige lähikontakti teel. Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed on 15 minuti vältel teineteisele lähemal kui 2 meetrit.
COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.
Seotud lood
Reedel, 22. mail algab Tartu Ülikooli korraldatud koroonaviiruse levimuse uuringu kolmas laine, mille käigus saavad uuringus osalemise kutse 3100 täisealist eestimaalast. Seekord on eesmärk hinnata eriolukorra piirangute leevendamise mõju viiruse levikule.
Infot COVID-19 patsientide kohta on teaduskirjanduses juba ilmunud palju, ent hulk küsimusi on ikka vastuseta. Seni kehtivad ravis viirusliku kopsupõletiku ning intensiivravi juhised.
Eriolukorra ajaks plaanilise ravi mahtu vähendanud Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimehe Agris Peedu hinnangul ei ole nende patsientide seas, kes pole koroonahaiged, toimunud kliinilist kollapsi. Valmistumist hullemaks COVIDi kriisiks, kui see tegelikult kujunes, peab ta ka takkajärgi õigeks.
Rühm Hiina teadlasi töötas välja kliinilise skooringu süsteemi, mida saab kasutada patsientide hospitaliseerimisel, et ennustada raskekujulise haiguse kujunemise riski.
Kohustus sõlmida patsiendikindlustus on Eestis kehtinud alates 2024. aasta novembrist. Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele