Tartust alguse saanud koroonakoldes on seni 28 inimest, neist enamuse elukoht on Tartu linn.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 345 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, lisandus 7 positiivset testi tulemust.
Rahvastikuregistri andmete järgi laekus 5 positiivset tulemust Tartu linna ja 2 Harjumaale (1 Tallinna). Kõik tänased positiivsed juhtumid on seotud Vabanki puhanguga. 1 Harjumaa nakatunu osales Narva Vaba Lava e-spordi võistlusel ja ööbis ühes toas 18. juulil Vabankis käinud isikuga, teise juhtumi puhul on tegemist Vabanki külastanute kontaktsega. 5 Tartu lisandunud positiivset juhtumit on samuti kõik Vabanki külastanute kontaktsed. Kokku on Vabanki puhangus seni haigestunud üle Eesti 28 inimest, neist 17 Tartu linnas.
2. augusti hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 5 inimest, juhitaval hingamisel ei ole ühtegi patsienti. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 63 inimese elu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tänaseks on haiglates lõpetatud 393 COVID-19 haigusjuhtumit 380 inimesega.
Tänase seisuga on tervenenud 1 934 inimest. Neist 1 467 inimese haigusjuhtum on lõpetatud (75,9%), 467 inimese puhul (24,1%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil, st ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on kokku tehtud enam kui 120 tuhat esmast testi, nendest 2079 ehk 1,7 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata
www.terviseamet.ee/koroonakaart.
Seotud lood
Täna kogunenud kliinikumi kriisijuhtimismeeskond tegi otsuse, et taastab osaliselt piirangud ning külastuskeelu. Otsus on vajalik, kuna kolmel kliinikumi töötajal tuvastati COVID-19.
Valitsus ühtlustab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piiranguid meelelahutuskohtades ja spordiüritustel, kaotades alates laupäevast osa seni kehtinud piirangutest.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.