Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lisandus 11 positiivset testitulemust
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 645 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, lisandus 11 positiivset testi tulemust.
Rahvastikuregistri andmete järgi laekus 3 positiivset tulemust Tartu linna ja 2 Harjumaale (1 Tallinna). Jõgevamaale, Ida-Virumaale ja Lääne-Virumaale laekus igasse ühte 1 positiivne tulemus. 3 positiivse tulemuse puhul on maakond teadmata. 4 uut juhtumit lisandus Vabanki puhangule (täna 7.30 seisuga oli selles puhangus kokku nakatunud 33 inimest). Ida-Virumaa juhtum ja Harjumaa juhtum on Hispaaniast sisse toodud. 2 teadmata maakonnaga juhtumi puhul on tegemist meremeestega. Ülejäänud nakatunute puhul käib hetkel veel asjaolude täpsustamine.
4. augusti hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 4 inimest, juhitaval hingamisel ei ole ühtegi patsienti. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 63 inimese elu.
Tänaseks on haiglates lõpetatud 394 COVID-19 haigusjuhtumit 381 inimesega.
Tänase seisuga on tervenenud 1 937 inimest. Neist 1 468 inimese haigusjuhtum on lõpetatud (75,8%), 469 inimese puhul (24,2%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil, st ootab tervnemise kinnitamist.
Eestis on kokku tehtud enam kui 120 tuhat esmast testi, nendest 2091 ehk 1,7 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart.
Seotud lood
California Ülikooli uurijad määrasid 34-l kerge kuluga COVID-19 põdenul anti-SARS-CoV-2 IgG antikehade kontsentratsiooni keskmiselt 37 ja 86 päeva pärast sümptomite ilmnemist ning leidsid, et antikehade tase langeb 36 päeva jooksul poole võrra.
Uus koroonaviirus on maailmas ringelnud seitse kuud ja vaibumise märke ei paista kusagilt. Eesti edasine strateegia peaks püüdma säilitada võimalikult normaalse elu ning piirangute rakendamine peaks olema fokusseeritud, kirjutas Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar.
Juukselahk muutub laiemaks, hobusesaba õhemaks ja peanahk paistab rohkem välja? Sa ei kujuta seda ette ning sa ei pea muutusega lihtsalt leppima. 17-aastase kogemusega trihholoog Natalja Buslova selgitab, miks juuksed perimenopausis ja menopausis muutuvad, kuidas eristada hõrenemist aktiivsest väljalangemisest ning milline järjepidev kodune hooldus saab elujõulisi juuksefolliikuleid toetada.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele