Leid viitab võimalusele, et humoraalne immuunsus SARS-CoV-2 vastu ei pruugi haiguse kergelt läbi põdenud inimestel, kes moodustavad enamuse COVID-19 haigetest, olla pikaajaline.
See kutsub ettevaatlikkusele antikehadel põhinevate „immuunsuspasside“, karjaimmuunsuse tekke ootuste ja võibolla ka tulevaste vaktsiinide toime kestvuse osas. Sarnane lühiaegne immuunsus tekib ka laialt levinud külmetushaigusi põhjustavate koroonaviiruste puhul.
Andmed avaldati ajakirjas New England Journal of Medicine. Viirusevastaste antikehade kvantitatiivse kaitsva lävendi ja nende taseme languse määra hindamiseks pärast 90 päeva on vaja täiendavaid uuringuid.
Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased koondavad lehel „Tõenduspõhine teave COVID-19 kohta“ värskemad uuringud ja teabe, mis on oluline COVID-19 leviku ja ohjeldamise, patsientide ravi ning strateegiliste otsuste vastuvõtmise seisukohalt.