Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja, mida on samas sõeluuringuga võimalik avastada enne, kui see on tekitanud vaevusi ja organismis levima hakanud.
Ometi on Eestis sõeluuringutel osalemine tagasihoidlik. Küsitluse andmed näitavad, et üheks põhjuseks on siin eestlaste soovimatus pöörduda uuringutele, kui nad ei tunne ennast haigena, rääkis Äripäeva raadio Tervisekassa saates Ida-Tallinna Keskhaigla naistenõuandla rinna tervise kabineti naistearst Gabor Szirko.
Millised on rinnavähi esmased sümptomid, miks see on niivõrd sage haigus ning mida ja kuidas sõeluuringuga avastatakse, selgitasid saates naistearst Gabor Szirko ja radioloogiakliiniku Mammograaf juhatuse liige Silver Raudsepp. Saatejuht on virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg.
Saadet saab kuulata
SIIN.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
2020. aasta esimesel poolaastal tasus haigekassa ligi 28 200 inimese pahaloomulise kasvaja ravi eest üle 68 miljoni euro. Seda on võrreldes 2019. a esimese poolaastaga ligi 5 miljonit enam.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.