Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Seireuuring analüüsib kooliaasta alguse mõju viiruse levikule
Uuringu juht, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda tõdes, et kooli algus tihendas inimestevahelisi kontakte ja lõi soodsaid võimalusi viiruse edasikandumiseks. Terviseameti andmete järgi lisandub uusi nakatunuid iga päev pea kogu Eestis, seni on puutumata vaid üksikud maakonnad.
„Hiljutistes piirkondlikes seirelainetes selgus haigustunnusteta või väga kergete sümptomitega nakatunuid, kes polnud nakkusest ise teadlikud. Üleriigiline seire annab võimaluse hinnata, kas koroonaviiruse varjatud levik võib olla laiem,“ selgitas Kalda. „Kui viiruse varjatud levikut ei ole või see on väike, võib julgemalt planeerida nii koolielu kui ka avalikke üritusi. Kui aga selgub, et viirus on levinud eeldatust laiemalt, saab kaaluda vajalikke viiruse ohjeldamise meetmeid, eeskätt suurema levimusega piirkondades,“ ütles ta.
30. septembrini vältava seirelaine käigus on teadlaste soov testida juhuvalimi alusel kokku 2400 elanikku üle Eesti. Rahvastikuregistri andmete põhjal valimisse sattunud inimestele saadab uuringufirma Emor kutse kas e-kirjaga või telefonile saabuva lühisõnumiga. Pärast küsimustiku täitmist lepitakse kokku sobiv aeg ja koht ninaneeluproovi andmiseks. Uuringus osalemine on vabatahtlik.
See on koroonaviiruse levimuse uuringu kaheksas seirelaine. Uuringut teevad Tartu Ülikooli teadlased, partneritena aitavad kaasa Kantar Emor, Medicum Eriarstiabi ja SYNLAB Eesti.
Rohkem infot uuringu kohta on Tartu Ülikooli veebilehel.
Seotud lood
Täna pärast Sanofi-GSK ja komisjoni vahelist ametlikku lepingu allkirjastamist jõustus juba teine ravimifirmadega sõlmitud leping. Leping võimaldab kõigil ELi liikmesriikidel osta Sanofi–GSK valmistatud vaktsiini kuni 300 miljonit doosi.
Selleks, et vähendada koroonadetektiivide töökoormust ja telefonikõnedele tehtavat aega, lõi Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) kolmes keeles rääkiva kõneroboti.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele