Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hooletus terviseandmetega viis ameti kohtupinki
Terviseandmete lekkimine viis sotsiaalkindlustusameti kohutusse ja 6. jaanuaril said nad süüdimõistva otsuse osaliseks.
Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral on andmekaitse inspektsioonil (AKI) õigus kasutada mitmeid sunnimeetmeid hoiatusest ja noomitusest trahvini välja. Trahvi saab määrata nii tahtliku rikkumise kui ka hooletuse puhul.
Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep tõdeb, et kuigi Eesti tervishoiusektor on siiani suurematest küberrünnakutest pääsenud, on selge, et nii see ei jää ja küberruumis olevat vara (isikuandmeid) tuleb hoida sama hoolikalt kui füüsilisi väärisasju.
Nelja suurema Eesti haigla esindajad kinnitavad ligi kaks aastat pärast andmekaitsemääruse jõustumist, et nende poolt selle aja jooksul ühtegi rikkumiste teadet politseile pole põhjust olnud teha.
Kohustus sõlmida patsiendikindlustus on Eestis kehtinud alates 2024. aasta novembrist. Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.