Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hooletus terviseandmetega viis ameti kohtupinki
Terviseandmete lekkimine viis sotsiaalkindlustusameti kohutusse ja 6. jaanuaril said nad süüdimõistva otsuse osaliseks.
SKA dokumendiregistris juurdepääsupiiranguta dokumendid viisid SKA kohtusse.
Foto: Shutterstock
Kohtu otsuses seisab, et asutus vastutab oma dokumendiregistris terviseandmete ebaseadusliku avaldamisega põhjustatud mittevaralise kahju eest. Samas pole tingimata vajalik rahalise hüvitise määramine, vaid kergematel juhtudel võib olla piisav ka õigusvastase käitumise tuvastamine.
Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral on andmekaitse inspektsioonil (AKI) õigus kasutada mitmeid sunnimeetmeid hoiatusest ja noomitusest trahvini välja. Trahvi saab määrata nii tahtliku rikkumise kui ka hooletuse puhul.
Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep tõdeb, et kuigi Eesti tervishoiusektor on siiani suurematest küberrünnakutest pääsenud, on selge, et nii see ei jää ja küberruumis olevat vara (isikuandmeid) tuleb hoida sama hoolikalt kui füüsilisi väärisasju.
Nelja suurema Eesti haigla esindajad kinnitavad ligi kaks aastat pärast andmekaitsemääruse jõustumist, et nende poolt selle aja jooksul ühtegi rikkumiste teadet politseile pole põhjust olnud teha.
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.