Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Noor kooliõde pole koroonameetmeteta koolis töötanudki
Tallinna Koolitervishoid pesamuna, kooliõde Kertu Rumjantsev tõdeb, et on kogu aeg töötanud koroonaviiruse leviku tingimustes.
Tartu Ülikoolis tehtud uuringus leiti, et 2–9-aastased Eesti lapsed ei saa toidust kõiki vajalikke mikrotoitaineid päevases soovituslikus koguses. Mikrotoitainete ehk mineraalainete ja vitamiinide puudus on kogu maailmas levinud probleem, mida seostatakse ka ülemäärase kehakaaluga.
Üle üheaastaste Leedu laste toitumine pole halb, kuid muret tekitavad teatud suundumused, sealhulgas ülekaaluliste laste arvu kasv ning teatud vitamiinide ja mikroelementide puudus.
Möödunud aastal vajas vigastuste tõttu arstiabi 43 603 last, nende hulgas 1003 alla aastast imikut. Viga saanud laste hulk kasvas võrreldes 2018. aastaga 1724 võrra.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.