Autor: Siret Trull • 29. jaanuar 2021
Eesti teaduse sammud COVID-19 rajal
Eesti teadlaste võimalused teha COVID-19 haiguse uuringute osas läbimurdeline avastus on sama suured kui teistel teadusrühmadel üle maailma: kõik alustasid samalt stardijoonelt. Eestlased on saanud kinnitust, et meie teaduskompetents on konkurentsis püsimiseks piisavalt kõrgel tasemel.
Professor Pärt Peterson.
Foto: Andres Tennus, Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi biomeditsiini osakonna juhataja, molekulaarimmunoloogia professori Pärt Petersoni juhitava meeskonna teadustöö tulemused avaldati novembris 2020 ajakirjas Scientific Reports. Töörühm lähtus seisukohast, et võtmeküsimus on mõista, miks mõni põeb COVID-19 haigust raskelt. Aprillis töötati välja antikehade määramise test ning koostöös TÜ Kliinikumiga (TÜK) koostati uuritavate patsientide grupid. Osa neist olid n-ö tavalise COVID-osakonna patsiendid, osa intensiivravi patsiendid. “Võtsime pea igapäevaselt patsientidelt vereproove, et uurida antikehade ja põletikumarkerite tekkimise dünaamikat,” selgitab Peterson. Uurijad leidsid, et osade biomarkerite, näiteks interleukiin 6, tase tõuseb ülikõrgeks haiguse algusperioodil. Aga on veel teisi markereid, mis tõusevad ja jäävad kõrgeks ning mille väärtuste põhjal saab ette ennustada, kes patsientidest põevad haigust raskemalt.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!