Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mis raviks raviminappust Euroopa Liidus?
Viimastel aastatel on Euroopa Liit korduvalt seisnud silmitsi raviminappusega. See on kasvav oht rahvatervisele ja tervishoiuteenuste kvaliteedile.
Pilt Suurbritannia apteegist 2020 märtsis, kui üle Euroopa Liidu tekkis paratsetamooli nappus, ka Eestis.
Foto: Shutterstock
Eile, 9. veebruaril toimunud infotunnis analüüsisid Euroopa ravimituru hetkeseisu ja olukorda Euroopa Parlamendi liige Yana Toom, sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Eda Lopato, ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu tegevjuht Teet Torgo ja Ravimitootjate Liidu juht Riho Tapfer.
Eesti Perearstide Selts postitas oma sotsiaalmeedia kontole avalduse mure kohta ravimite tarneraskustest, mistõttu isegi väga paljudele inimestele vajalikud ravimid on ootamatult kadunud.
Ravimiameti hinnangul on viimastel nädalatel ravimite kättesaadavuse probleemist rääkides üsna vabalt ja meelevaldselt kasutatud sõna „kriis“. Tegelikult olukord nii hull ei ole, kinnitab amet.
Ravimite tarnehäired on viimase aastaga Eestis eriti teravalt esile kerkinud. Ravimitega seotud osapooled leiavad, et võtmetähendusega tarneraskuste ennetamisel on infovahetus, ent kõiki probleeme sellega ei lahenda.
Kas teadsid, et kaks kõige mõjukamat toidulisandite valdkonna kliinilist uuringut – KiSel-10 ja Q-Symbio – on andnud märkimisväärseid tulemusi südame-veresoonkonna tervise, elukvaliteedi ja isegi bioloogilise vananemise aeglustamise osas?