Viimastel aastatel on Euroopa Liit korduvalt seisnud silmitsi raviminappusega. See on kasvav oht rahvatervisele ja tervishoiuteenuste kvaliteedile.

- Pilt Suurbritannia apteegist 2020 märtsis, kui üle Euroopa Liidu tekkis paratsetamooli nappus, ka Eestis.
- Foto: Shutterstock
Eile, 9. veebruaril toimunud infotunnis analüüsisid Euroopa ravimituru hetkeseisu ja olukorda Euroopa Parlamendi liige Yana Toom, sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Eda Lopato, ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu tegevjuht Teet Torgo ja Ravimitootjate Liidu juht Riho Tapfer.
Seotud lood
Eesti Perearstide Selts postitas oma sotsiaalmeedia kontole avalduse mure kohta ravimite tarneraskustest, mistõttu isegi väga paljudele inimestele vajalikud ravimid on ootamatult kadunud.
Sel aastal on ravimiametile kõige rohkem teada antud selliste ravimite tarneraskustest, mis toimivad kardiovaskulaarsüsteemi ja närvisüsteemi.
Ravimiameti hinnangul on viimastel nädalatel ravimite kättesaadavuse probleemist rääkides üsna vabalt ja meelevaldselt kasutatud sõna „kriis“. Tegelikult olukord nii hull ei ole, kinnitab amet.
Ravimite tarnehäired on viimase aastaga Eestis eriti teravalt esile kerkinud. Ravimitega seotud osapooled leiavad, et võtmetähendusega tarneraskuste ennetamisel on infovahetus, ent kõiki probleeme sellega ei lahenda.
Kui aasta tagasi oli patsiendikindlustuse valik Eestis piiratud vaid ühe, juhtumipõhise lepinguga, siis nüüd on kindlustusmaakleri Northern1 international insurance brokers OÜ eestvedamisel turule jõudnud uus konkureeriv lahendus. See vastab Eesti õigusruumi nõuetele, tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud nõudepõhisele mudelile ja loob kauaoodatud valikuvõimaluse.