Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arstitudeng aitab koroonaosakonnas tulekahju kustutada
Öised valved, uued olukorrad ja raskes seisus patsiendid pole kustutanud sära arstitudeng Kadri-Ann Parmase silmis. Ta on üks neist üliõpilastest, kes läks üleskutse peale koroonaosakonda appi.
Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tartu Ülikooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli koostöös läbivad Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna arstiüliõpilased viiepäevase abiõe praktilise kursuse, et pärast seda vajadusel asuda tööle kliinikumi COVID-19 osakondadesse.
Presidendilt teenetemärgi saava Synlabi juhi Rainar Aamisepa sõnul näitas koroona-aasta hästi, kuidas saab erasektor riigile appi tulla. Ka "rahuajal" võiks riik avatumalt erasektori poole vaadata.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.