Kuigi tervise infosüsteemi ajakohastamise projekt annaks riigile võimaluse arendada terviklik süsteem kõigi tervishoiuteenuse osutajate jaoks, leiavad eksperdid, et teenuseosutajate endi arendatud süsteemid võimaldavad neil paremini luua oma spetsiifikaga arvestavaid lahendusi.
Möödunud aasta lõpus saatis sotsiaalministeerium Eesti Haiglate Liidule (EHL) kooskõlastamiseks digiarenduste tee-kaardi, mis hõlmas 29 arendust. Sarnase töökava koostamine on iga-aastane praktika ning lisaks EHLile seiratakse arendusprojektide teekaarti ka peremeditsiini IT arendusnõukogus. Suurprojektina on tänavu käsil Eesti e-tervise n-ö selgroo ehk tervise infosüsteemi uuendamine (upTIS). Teekaardile on märgitud nii upTIS kui ka selle alaprojektid.
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.