COVID-19: Esimene päev üle viie kuu Eestis surmajuhtumiteta

Terviseameti tänases COVID-19 infotunnis tõi terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma välja, et ehkki haiglatesse satub üha vähem koroonaviiruse põdejaid, siis on üliraskeid nakkusjuhtumeid meil jätkuvalt väga palju.

Vaktsineerimine ja COVID-19 läbipõdemine on Eestis oluliselt vähendanud koroonaviirusesse nakatumist ja surmajuhtumeid.

Foto: Shutterstock

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma tõi välja, et viimase ööpäevaga lisandus 396 COVID-19 juhtu, 14 päeva haigestumus on langenud 422ni 100 000 elaniku kohta. „Oleme veel punases riskitasemes,“ rõhutas Härma. Nakkuste juurdekasv vähenes nädalaga 22%, kuuga on nakkuse tase langenud aga 100%. Nakatumisnäitaja R on Eestis stabiilselt 0,85 ringis. Järgmisel ja ülejärgmisel nädala on haigestumise prognoos u 200-300 nakkusjuhtumi vahel.

Haiglates on COVIDiga 371 patsienti, mis on kahekordne langus võrreldes pandeemia tipphetkedega veel selle kuu algul. Enamus haiglakoormusest on koondunud põhja regiooni haiglatesse, eriti suure koorma all on PERHi ja ITK intensiivid. „Jätkuvalt on palju koroonaviiruse üliraskeid juhtumeid, neid tuleb ka juurde ja intensiivravikoormus on kõrge,“ sõnas Härma. Nakkusest tingitud surmajuhtude arv on hetkeseisuga langemas ja viimane ööpäev oli üle 5 kuu esimene, mil ei lisanudnud ühtki COVID-19 surmajuhtu.

Loe lisaks

Kiik: tuleb rekordiline tarnete nädal

Pooled koroonaviirusesse nakatunutest on haiguse saanud pereringist, kolmandik nakatumiskohtadest jääb teadmata ja paljud juhtumid on seotud endiselt töökohtadega. Töökohtades kasutatakse palju antigeeni kiirteste. “Mida teha, kui antigeenitest tuleb positiivne? Siin kehtib sama loogika, mis rasedustestide puhul - tuleb arstile pöörduda ja tema otsustab, kas laboratoorne kinnitamine on vajalik või saab sümptomite alusel diagnoosi panna,“ ütles Härma. Ta rõhutas, et negatiivne antigeenitest ei vabasta kedagi kohustuslikust isolatsioonist, näiteks reisilt tulles või lähikontaktne olles.

Eelmisel nädalal toodi 73 COVIDi nakkusjuhtu Eestisse sisse, enamus neist Egiptusest. Üks LAVi tüvi toodi sisse Soomest. „Kel Soomes vaja käia, olge valvsad ja käige testimas.“ Iisas Härma.

Eelmisel nädalal diagnoositi kokku neli uut LAVi tüve, neist kolm olid n-ö kohalikud. Jätkuvalt on Eestis enim levinud koroonaviiruse UK tüvi, mida on u 95% uutest nakkusjuhtudes. Teine uuem tüvi on LAVi tüvi, mille puhul on täheldatud väiksem tundlikkus vaktsiinidele ja läbi põdemisele. Brasiilia tüve Eestis veel pole tuvastatud, aga Härma hinnangul on see siiski vaid aja küsimus.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tõi välja, et lähiajal vaktsiinitarnete ja vaktsineerimiste hulk kasvab märkimisväärselt ja perearstikeskustelt hakkavad vaktsineerimiskoormust üle võtma HVA haiglad.

Ka märkis Kiik, et koroonaviiruse kolmanda laine tõenäosus ei ole enam küsimus, pigem on nüüd juba küsimuseks see, millal ja kui raske see haiguse uus tulek saab olema. Olulist rolli mängib tema sõnul inimeste huvi ja tahe end vaktsineerima minna. Kolmandast nakkuslainest rääkides on prioriteediks seega täisealise elanikkonna vaktsineerimine, aga lahenduseta on veel ka lapsi puudutav küsimus.

Lähiaja plaan on aga alustada järgmine nädal 50+ vanuserühma vaktsineerimisega ja sealt paari nädala jooksul ehk umbes mai keskel jõuda laiema elanikkonna vaktsineerimiseni.