Eesti teadlased uurisid immuunvastust COVID-19 vakstiinidele

SYNLABi infektsioonhaiguste valdkonna juht ja arst Paul Naaber on kolleegida valmis saanud teadustöö, mille käigus uuriti immuunvastust COVID-19 mRNA vaktsiinile sõltuvalt vanusest ja soost ja kõrvamõjudest.

Koroonaviiruse vastane vaktsineerimine.

Foto: Liis Treimann

SARS-CoV2 mRNA vaktsiinid on osutunud väga tõhusaks ja neid kasutatakse praegu kõigi vanuserühmade vaktsineerimiseks COVID-19 vastu. Vaatamata nende vaktsiinide kõrgele efektiivsusele kliinilistes uuringutes, on vanuse, soo ja kõrvaltoimete mõju kohta vaktsiini poolt põhjustatud immuunvastustele piiratud andmed. Paul Naaberi juhitud meeskond uuris SARS-CoV-2 ogavalgu RBD domeeni antikehade arengut pärast kahte Pfizer-BioNTech Comirnaty mRNA vaktsiini annust 118 tervel vabatahtlikul ja korreleerisis nende immuunvastust vanuse, soo ja vaktsineerimisest teatatud kõrvaltoimetega.

Loe lisaks

Millest sõltub koroonaviiruse vastaste antikehade hulk?

Uuringust selgus, et Pfizer-BioNTech Comirnaty mRNA vaktsiin kutsub pärast kahte vaktsineerimisannust esile tugeva immuunvastuse. Vanematel inimestel tekib 6 nädalaga vähem kõrvaltoimeid, kuid ka madalam antikehade tase. Viirusevastaste antikehade vähenemine, eriti vanemate meessoost isikute seas, viitab sellele, et SARS-CoV-2 mRNA vaktsiini immuunvastuse riskifaktoriteks on vanus ja meessugu.

Lae ingliskeelne täismahus artikkel PDF-formaadis alla siit: