Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Millise koroonavaktsiini järel on enim nakatumisi?
Ravimiameti statistika koroonavaktsiinide ebaefektiivsuse kohta on napp, aga on üks vaktsiin, mille järel toimub teistega võrreldes rohkem nakatumisi ja üks, mille kohta pole veel ühtegi teadet.
Millest sõltub, kui suur on koroonaviiruse põdemise või vaktsineerimise järgselt tekkivate IgG tüüpi antikehade hulk, selgitab SYNLAB Eesti infektsioonhaiguste valdkonna juht Paul Naaber.
Mida vähem saab viirus paljuneda ehk mida vähem inimesi viirust läbi põeb, seda vähem mutatsioone saab tekkida, sealhulgas saab vähem tekkida ka inimeste jaoks halbu mutatsioone, selgitas Tartu Ülikooli molekulaarviroloog Aare Abroi.
Ravimiameti andmetel on praeguseks rohelise tule saanud mitu uuringut, kus müügiloaga vaktsiinide mõju asutakse välja selgitama erinevate kaasuvate haigustega patsientidel.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.