Uuring kinnitas Eesti tüvirakkude siirdamispatsientide elulemuse head taset
Euroopa Vereloome Tüvirakkude Siirdamise Assotsiatsioon viis 2020. aasta lõpus ja 2021. aasta alguses läbi võrdlusuuringu 2013–2016 aastal vereloome tüvirakkude siirdamise läbinud patsientide jälgimise ja ühe aasta elulemuse kohta.
TÜKi hematoloogia-onkoloogia kliiniku hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna juhataja Ain Kaare.
Foto: TÜ Kliinikum
Uuring näitas, et autoloogse ehk patsiendi enda tüvirakkkude siirdamise puhul on TÜ Kliinikumi tulemused paremad kui Euroopa keskmine; allogeense ehk doonorilt vereloome tüvirakkude siirdamise puhul aga teistega samal tasemel. Kliinikumi patsientide ühe aasta elulemus on 94% autoloogse siirdamise ja 75% allogeense siirdamise puhul.
Selle aasta alguses viisid regionaalhaigla arstid läbi protseduuri, mille käigus toimus autoloogne tüviraku siirdaminesüsteemse skleroosiga patsiendile. Seni on Eestis tüvirakkude siirdamist kasutatud onkoloogiliste haiguste ravis.
Bioloogilise ravi võimalused on Eestis omaks võetud. Ja mitte ainult: eestlased on ka ise alustanud teadustööga rakuravi vallas. Varsti loodetakse jõuda kliiniliste uuringuteni.
Tüvirakud kui sellised on aina kuumenev teema meditsiiniteaduses ja kliinilises praktikas - ühelt poolt nii ravi mõttes, teisalt oma isiklike rakkude säilitamise osas.
Hea arst! Tule ja anna oma väärtuslik panus, et terviseraskustesse sattunud inimesed saaksid võimaluse elada võimalikult toimekat ja rahuldustpakkuvat elu!