Autor: Violetta Riidas • 21. juuni 2021

Kodade virvendusarütmia (KVA) korral ei teki rütm siinussõlmes, vaid kodades on väga palju ringlevaid elektriimpulsse (400–600 korda minutis), millest osa juhitakse üle AV-sõlme vatsakestele – EKGs puudub korrapärasus. Vatsakeste töötamise kiirus sõltub sellest, kui palju konkreetse inimese AV-sõlm suudab läbi lasta. Hea juhtivusega AV-sõlme korral tekib nn tahhüfregmentne virvendus, kuid kehva juhtivuse korral ei pruugi patsient seda isegi tajuda. Kui pulsisagedus jääb alla 90, on virvendus patsiendile üsna hästi talutav. Kui aga pulsisagedus on üle 130, tajutakse seda südame kloppimisena, mille foonil tekib kiiresti õhupuudus ja jalgade turse. Kuid leidub ka inimesi, kes ei taju virvendust isegi pulsiga 150 lööki minutis.