Kodade virvendusarütmia avastatakse sageli alles EMOs
Mida vanemaks inimene saab, seda suurem tõenäosus, et kodade virvendusarütmia (KVA) kulgeb asümptomaatiliselt. KVAst andis Ida-Tallinna Keskhaigla koolitusel ülevaate südamekeskuse funktsionaaldiagnostika juhataja Heli Kaljusaar.
Kodade virvendusarütmia (KVA) korral ei teki rütm siinussõlmes, vaid kodades on väga palju ringlevaid elektriimpulsse (400–600 korda minutis), millest osa juhitakse üle AV-sõlme vatsakestele – EKGs puudub korrapärasus. Vatsakeste töötamise kiirus sõltub sellest, kui palju konkreetse inimese AV-sõlm suudab läbi lasta. Hea juhtivusega AV-sõlme korral tekib nn tahhüfregmentne virvendus, kuid kehva juhtivuse korral ei pruugi patsient seda isegi tajuda. Kui pulsisagedus jääb alla 90, on virvendus patsiendile üsna hästi talutav. Kui aga pulsisagedus on üle 130, tajutakse seda südame kloppimisena, mille foonil tekib kiiresti õhupuudus ja jalgade turse. Kuid leidub ka inimesi, kes ei taju virvendust isegi pulsiga 150 lööki minutis.
Seotud lood
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele