Ainult tellijatele
Autor: Violetta Riidas • 21. juuni 2021
Ainult tellijatele

Kodade virvendusarütmia avastatakse sageli alles EMOs

Mida vanemaks inimene saab, seda suurem tõenäosus, et kodade virvendusarütmia (KVA) kulgeb asümptomaatiliselt. KVAst andis Ida-Tallinna Keskhaigla koolitusel ülevaate südamekeskuse funktsionaaldiagnostika juhataja Heli Kaljusaar.

Autor: Shutterstock

Kodade virvendusarütmia (KVA) korral ei teki rütm siinussõlmes, vaid kodades on väga palju ringlevaid elektriimpulsse (400–600 korda minutis), millest osa juhitakse üle AV-sõlme vatsakestele – EKGs puudub korrapärasus. Vatsakeste töötamise kiirus sõltub sellest, kui palju konkreetse inimese AV-sõlm suudab läbi lasta. Hea juhtivusega AV-sõlme korral tekib nn tahhüfregmentne virvendus, kuid kehva juhtivuse korral ei pruugi patsient seda isegi tajuda. Kui pulsisagedus jääb alla 90, on virvendus patsiendile üsna hästi talutav. Kui aga pulsisagedus on üle 130, tajutakse seda südame kloppimisena, mille foonil tekib kiiresti õhupuudus ja jalgade turse. Kuid leidub ka inimesi, kes ei taju virvendust isegi pulsiga 150 lööki minutis.

Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708