"Arste ja õdesid napib küll eriti teravalt maa- ja hajaasustusega piirkondades, ent lihtne ei ole ka suuremates keskustes. Seepärast on kriitilise tähtsusega meie tervishoiutöötajate vastuvõtu suurendamine,“ ütles minister Tanel Kiik. "Oleme Euroopa Liidu vahendite läbirääkimiste käigus kokku leppinud, et suurendame õdede vastuvõttu kõrgkoolides 2023. aastaks vähemalt viis protsenti. Õdede vastuvõtu suurendamisel ja praktikakulude hüvitamisel vajame kõigi haiglate ja tervishoiuasutuste koostööd ning panustamist. Samaaegselt on mõistlik suurendada ka meie õdede õigusi, kuna nende roll tervishoiusüsteemis üha kasvab," lisas ta.
Samuti rõhutas minister vajadust liikuda edasi e-tervise arendustööde ja erinevate e-lahenduste väljatöötamisega ning geeniandmete integreerimisega igapäevameditsiini osaks. Rahvusvahelise konsultatsioonifirma toel on käimas Eesti haiglavõrgu analüüs ja tulevikuarutelud. "See protsess annab meile ülevaate muudatustest ja arengutest, mida arvesse võtta Eesti tervishoiusüsteemi arendamisel järgmist paari kümnendit silmas pidades," ütles minister. "Oluline on jätkuvalt suurendada ka tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna integreeritust ning tihendada koostööd esmatasandiga," lisas ta.
Haiglavõrgu haiglate tervishoiukriisideks valmisoleku tõstmiseks investeerib sotsiaalministeerium Euroopa Liidu REACT-EU vahenditest aastani 2023 täiendavalt 12,6 miljonit eurot, et luua hapnikravi võimekusega isolatsioonipalateid ning parandada vältimatu abi toimepidevust. Meetme toel on kavas luua COVID-19 patsientide jaoks veel 150 voodikohta.
Tervisevaldkonna selle sajandi olulisim projekt on minister Kiige sõnul Tallinna Haigla ehk Põhja-Eesti meditsiinilinnaku rajamine, millest on aastakümneid räägitud ning mis on Eesti riigile möödapääsmatult vajalik. Kiik rõhutas, et vajame siin nii riigi ja pealinna panust kui Euroopa Liidu rahalist toetust.
Eesti Haiglate Liidu sügiskonverents „Tervishoiu tervis 8“ toimub 8.-9. septembril 2021 Viljandis Pärimusmuusika aidas.