Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis on inimene suremise hetkel keskmiselt 76,4 aastat vana
Septembri teisel nädalal avaldatud riiklikust statistikast nähtus, et tänavu seitsme kuuga on Eestis surnud 1625 inimest enam kui mullu sama perioodi vältel.
2010. aastal suri kokku 15 782 Eesti
elanikku, 7756 meest ja 8026 naist. Võrreldes 2009. aastaga on surmade arv
kahanenud 2 protsenti, selgub Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste
registri andmetest.
Vigastussurmade arv tervikuna on Eestis viimastel aastatel märkimisväärses langustrendis (seal hulgas näiteks liiklussurmad, tulesurmad, külmumised), mõjutades oluliselt Eesti keskmise eeldatava eluea kasvu, selgub vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimiseks moodustatud rakkerühma töö aruandest.
Neuroloogiliste haiguste põhjustatud sümptomeid kirjeldades kasutavad eksperdid sageli jäämäe kujundit.¹ Kõige nähtavamad on sümptomid, mida nende haigustega tavaliselt seostame, näiteks migreeniga kaasnev tugev peavalu või Parkinsoni tõvega patsientide värisemine. Ent need on vaid jäämäe tipp.