Autor: Merike Kungla • 20. juuni 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ligi 9000 inimest suri mullu vereringeelundite haigustesse
2010. aastal suri kokku 15 782 Eesti
elanikku, 7756 meest ja 8026 naist. Võrreldes 2009. aastaga on surmade arv
kahanenud 2 protsenti, selgub Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste
registri andmetest.
Endiselt põhjustavad üle poole surmadest vereringeelundite haigused, mis viisid eelmisel aastal 8750 inimese elu. Pahaloomulistest kasvajatest oli tingitud 3549 surmajuhtumit ning surmapõhjustest olid mullu kolmandal kohal traumad ja mürgistused, mida oli kokku 1135 juhtumit.
Kui tervikuna on traumade ja mürgistuste arv vähenenud pea viiendiku, siis traumadest on kasvanud uppumiste arv, samuti tulesurmade ja külmunute arv.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!