Hüperkolesteroleemia vajab kiiret diagnoosimist ja ravi

Kõrgvererõhktõvega inimeste arv on viimase 40 aasta jooksul kasvanud 90%, seda põeb iga viies mees ja iga neljas naine. Confido tervisekeskuse kardioloog Tiina Uuetoa andis Meditsiiniuudiste vebinaril ülevaate hüpertooniatõve diagnoosimisest ja ravist, kus olulisel kohal on polüteraapia ja ravisoostumuse probleemid.

Balti Ateroskleroosiühingu (ingl Baltic Atherosclerosis Society ehk BAS) konverentsi teises sessioonis andis Tampere ülikoolihaigla kardioloog professor Katriina Aalto-Setälä ülevaate Soome kogemusest düslipideemia ravis.

Euroopa Liidu praeguse definitsiooni alusel on harva esineva haigusega tegemist siis, kui esinemissagedus on väiksem kui 1:2000 üldpopulatsioonis. 80 protsenti neist haigustest on geneetilised ja avalduvad noores eas – ligi 30 protsenti enne viiendat eluaastat.

Regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaa sõnul on düslipideemia ravi on muutunud järjest agressiivsemaks. Palju oodatakse PCSK9 inhibiitoritest, mille kasutusvõimalused hüperkolesteroleemia patsientidele ka Eestis laienesid.

Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.