Kuula artiklit

Autor: Kadi Heinsalu • 24. jaanuar 2022

Kuula artiklit

Millised on LDL-kolesterooli eesmärkväärtused erinevatel patsientidel?

LDL-kolesterooli langetamise mõte ei ole lihtsalt numbrit ilusamaks saada, vaid eesmärgiks on parimal viisil ära hoida veresoonte aterosklerootilist kahjustust - nii ajus, südames kui ka perifeersetes veresoontes. Ravijuhistes soovitatud eesmärkväärtused ei ole laest võetud, vaid see on suuremahuliste uuringute tulemustel saadud teadmine. Mida haigem on patsient ja mida kõrgem on kardiovaskulaarne (KV) risk, seda madalam on selle patsiendi jaoks tema LDL-kolesterooli sihtväärtus.

Milliseid patsiente peaks ravima ja kuidas?

Milliseid patsiente? Eelkõige peaks LDL-kolesterool olema ohjatud kõrge riski patsientidel, kuna kõrge riskiga patsientidel on viitsütikuga pomm rinnus. Diabeetikud on diagnoosimise hetkest kõrge kardiovaskulaarse (KV) riskiga patsiendid ning ravijuhised ei soovita enam näiteks diabeedi puhul SCORE tabelit kasutada, kuna viimane on mõeldud kasutamiseks primaarses preventsioonis tavapopulatsioonile.

Lisaks diabeetikuile ei toeta ravijuhis SCORE tabeli kasutamist ka isikuile, kes on nagunii kõrge KV riskiga järgnevate seisundite tõttu: LDL-kolesterool >4,9 mmol/l , aterosklerootiline kardiovaskulaarhaigus, krooniline neerupuudulikkus ja perekondlik hüperkolesteroleemia

Kuidas? Ravivalikud meedikute töölaual täienevad iga-aastaselt. Statiinravi oli, on ja jääb, vaatamata järjepidevale populistlikule turmtulele, LDL-kolesterooli ohjamise alustalaks. Statiin on ilmselt kõige kulutulusam ravim kardiovaskulaarses nimekirjas. Patsient sageli sooviks raviga oodata, raviarst sooviks on aga patsienti kiiremini aidata, kuna ta teab, mida on oodata, kui ravi alustamine mõttetult venib. Erinevad toimeained ja doosid langetavad LDL-kolesterooli vägagi erinevalt. Pigem alustada kohe piisava doosiga statiiniga, kuna selle ravi puhul kehtib nn „kuue reegel“, s.t kahekordistades statiini doosi langeb LDL-kolesterool lisanduvalt vaid 6%.

Statiinravi edasiarenduseks on uute ravijuhiste valguses normiks saanud kombineeritud kolesterooli langetav ravi esetimiibiga, kuna LDL-kolesterooli taseme piisavaks langetamiseks tihti statiinravist ei piisa. Lisaks esetimiibile on Eestis saadaval ka süstitavad bioloogilised ravimid - PCSK9 (subtilisiini ja keksiini sarnase paraproteiini konvertaas 9)-inhibiitorid - evolokumaab ja alirokumaab. Lisaks on 2021. aastast saadaval ka uudne siRNA (small interfering RNA) klassi kuuluv inklisiraan, mis langetab LDL-kolesterooli lisanduvalt 50%. Nendel süstitavatel toimeainetel on spetsiifilised väljakirjutamise tingimused ning ravi saab alustada kardioloog.

Kuidas muutuvad kolesterooli väärtused läbi elukaare, näiteks menopausi ajal?

Kuni 20. eluaastani on meeste ja naiste LDL-kolesterooli tase võrdväärne. Seejärel aga tõuseb LDL-kolesterooli tase meestel kiiremini kuni 50. eluaastani ning saavutab siis platoo. Alates 50. eluaastast aga tõuseb naiste LDL-kolesterool isegi kõrgemale võrreldes meestega. See on seotud faktiga, et östrogeeni toimel tõuseb LDL-retseptorite aktiivsus maksas ning kiireneb LDL-kolesterooli kliirens. Menopausis aga östrogeeni tase langeb ligi 90%. HDL-kolesterool on naistel alati meestest kõrgem olenemata elueast.

Milline on elustiili, toidu- ja toidulisandite roll väärtuste hoidmisel ja säilitamisel?

Südamesõbralik toidulaud on primaarne. Kui juba maast-madalast on harjutud organismi mõttetute toitudega mitte koormama, siis seda on näha ka lipiidianalüüsist. Meie toidulaud pole kunagi olnud nii mitmekesine ja rikkalik kui praegu. Millegipärast on aga toidulisandite müük Eestis aastaid liikunud tõusvas trendis: toidulisandid on eelkõige isikutele, kellel tekib mingil põhjusel mingi toitaine, vitamiini või mineraali defitsiit. Kolesterooli langetavate toidulisandite toime LDL-kolesterooli langusele on võrdväärne nn südamesõbraliku dieetravi toimega. Samuti on teada fakt, et lipiidiprofiil on kenam neil, kes on liikuva eluviisiga. Liikudes on kindlasti ka samaaegne söömistegevus keerulisem, teisalt jälle on raskema kerega keerulisem liikuda.

Keda tuleks suunata edasi kardioloogi vastuvõtule?

Eelkõige ootame KV haigustunnustega või selle kahtlusega isikuid. Tänapäeval konsulteerime ja võtame ravi üle eelõige e-konsultatsiooni saatekirjade alusel. Seega hea ning ülevaatlik e-konsultatsiooni saatekiri patsiendi riskidest, sümptomitest ja uuringutest tagab parima käsitluse kardioloogi poolt. Üha sagedamini anname e-konsultatsiooni teel ka erialalist nõu erinevate kardioloogiliste küsimuste puhul.

Millal kahtlustada perekondlikku hüperkolesteroleemiat?

Perekondlikku hüperkolesteroleemiat (PH) nimetatakse perekondlikuks seetõttu, et see esineb perekonniti, s.t on päritav haigus. Suurel enamusel leitakse üles ka haigust põhjustav geenimutatsioon. Ilma ravita on heterosügootse PH puhul südamelihase infarkti risk kuni 22 korda kõrgem rahvastiku keskmisest riskist ning esmane südamelihase infarkt võib tekkida 40-50aastaselt isegi siis, kui ei esine teisi südame-veresoonkonna riskifaktoreid peale kõrge kolesterooli.

PH esineb ühel inimesel 250 – 500 hulgast. PH päritakse edasi 50% järglastest.

Enamus riike alustab perekondliku hüperkolesteroleemia skriininguga, kui LDL väärtus täiskasvanul on ≥5 mmol/l ning lastel >4 mmol/l.

PH kahtlustatakse, kui esineb eelpoolnimetatud kõrge kolesteroolitase ning:

•Kui esimese põlve sugulastel (vanemad, õed, vennad, lapsed) on esinenud müokardi infarkt varases eas, s.t <60. eluaasta; või

•Kui teise põlve sugulastel (vanaema, vanaisa, onu ja tädi ning nende lapsed) on esinenud müokardi infarkt varases eas, s.t <50. eluaasta, või

•Kui esimese põlvkonna sugulastel või muul lähedasel sugulasel on avastatud kõrge kolesterool

PH diagnoosimisel on abiks Hollandi Lipiidikliinikute Koostöövõrgustiku (Dutch

Lipid Clinic Network Score ehk DLCNS) diagnoosikriteeriumid, mis on leitavad ka Eesti Kardioloogide Seltsi kodulehelt.

Seetõttu ootame saatekirjadelt kindlasti infot ka perekonnas esinenud KV haiguste osas, eriti varaste KV atakkide pereanamneesi. Seda selleks, et perekondliku hüperkolesteroleemia kahtlusel kaardistada nii patsiente kui nende pereliikmeid ka Eestis ning neid võimalikult kiiresti aidata.

Kui tekkis huvi teemaga lähemalt tutvuda, siis doktor Anu Hedman teeb LDL-kolesteroolile keskenduva ettekande 15. veebruaril arstidele suunatud tasuta veebiseminaril, mis toimub Meditsiiniuudiste, Medicumi ja Novartise koostöös.

Kuula artiklit

LDL-kolesterool luubi alla: intervjuu kardioloog Anu Hedmaniga