Lahkus professor Arvo Tikk

Arvo Tikk sündis 30. oktoobril 1929. aastal Tallinnas õpetajast ema ja keemikust isa perekonnas. 1948. aastal alustas ta õpinguid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ja astus Üliõpilaste Teadusliku Ühingu neuroloogiaringi, kus teaduslike uurimistööde tegemise kõrval omandati esimesi erialaseid oskusi, kirjutab kliinikum.ee.

1954. aastal asus ta tööle närvikliinikusse ja jäi sellega seotuks kogu eluks: alustas assistendina, täitis hiljem dotsendi ja vanemteaduri kohustusi ning töötas alates 1975. aastast neurokirurgia professorina. Lisaks üliõpilaste õpetamisele oli ta aktiivne lektor arstide diplomijärgsetel täienduskursustel ja erialastel konverentsidel.

Oma varajases arstipraktikas oli Tikk ka Eesti intensiivravi rajajaid: 1958. aasta poliomüeliidiepideemia ajal oli ta hingamiskeskuse loomise juures, et ravida tollal unikaalse aparatuuri toel hingamislihaste halvatusega haigeid. Hingamiskeskus võimaldas aidata intensiivravi vajavaid raske ajukahjustusega teadvushäirega haigeid ja nii osutus Tikk ka üheks anestesioloogide seltsi asutajaliikmeks ja juhatuse liikmeks.

Hingamiskeskuses tehtava töö baasil tegi ta ka teaduslikku uurimistööd. 1965. aastal kaitses Tikk kandidaaditöö ja 1972. aastal doktoritöö raskete ajukoljutraumade mehhanismidest ja käsitlemisest. Ta oli paljude kraadiõppurite juhendaja ja arvukate teadusartiklite autor.

Neurokirurgina spetsialiseerus Tikk neurotraumatoloogiale ja perifeersete närvide kahjustustele ning arendas uudseid operatsioonimeetodeid lülisambakirurgias. Vaatamata nõukogude aja piiratud võimalustele oli tal tunnustatud neurokirurgina võimalus käia külalislektoriks Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides.

Lisaks erialasele tegevusele arendas ta ka Eesti meditsiinieetikat, olles esimese eetikakomitee loomise juures, tegutsedes aastaid selle esimehena, olles hiljem sotsiaalministeeriumi bioeetika nõukogu esimees ja UNESCO rahvusvahelise eetikakomitee liige. Tikk pälvis oma mahuka ja mitmekülgse tegevuse eest korduvalt tunnustuse, sealhulgas Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi, Tartu Tähe, Tartu Ülikooli suure medali, Tartu Ülikooli Kliinikumi elutööpreemia ja erialaseltsi Ludvig Puusepa medali.

Tikule oli erakordselt oluline närvikliiniku tegevuse jäädvustamine nii fotodel kui ka kirjasõnas. Tänu temale on olemas ajalooline e-fotoarhiiv, milles on talletatud sündmused läbi aastakümnete. Ta tutvustas närvikliinikus tehtut väsimatu lektorina ja kirjutas oma eluteest haaravas raamatus „Arstina läbi elu“.