Doktoritöö: Soomes tehakse aastas kuni 4000 mittevajalikku õlaoperatsiooni

Soomes valminud värskest doktoritööst ilmneb, et osa rotaatormanseti kõõluse rebenditest saaks tõhusalt ravida pelgalt füsioteraapia abil.

Meditsiiniuudised.

Pea igal teisel 70aastasel soomlasel on kahtlustatud rotaatormanseti rebendit.

Pea igal teisel 70aastasel soomlasel on kahtlustatud rotaatormanseti rebendit.
Foto: Aamulehti

Ortopeedia ja traumatoloogia spetsialist Anssi Ryösä väidab oma doktoritöös, et degeneratiivseid, peamiselt harjaülise lihase piirkonnas esinevate rotaatormanseti kõõluste rebendite ravis ei ole operatsioonil ja sellele järgneval füsioteraapial eeliseid pelga füsioteraapia ees, kirjutab Iltasanomat.

Rotaatormanseti rebend on keskealiste ja vanemate inimeste tavaline probleem, mida peetakse suurimaks õlavalu põhjuseks. Alla 40aastastel esineb seda harva, kuid hinnanguliselt on igal neljandal 60aastasel ja peaaegu igal teisel 70aastasel rotaatormanseti rebend. Umbes kolmandikul patsientidest põhjustab see valu ja nõrkust.

Eelkõige endoskoopiliste meetodite kasutuselevõtu järel on operatsioonide arv maailmas järsult kasvanud ilma, et praktika põhineks tõenduspõhistel ravisoovitustel. Nii on Soomes sealse tervise ja heaolu instituudi (THL) andmeil viimastel aastatel tehtud ligi 4000 rotaatormanseti korrektsiooni.

Ryösä doktoritöö käigus võrreldi viie aasta jooksul füsioteraapia ja õlanuki laiendamise ja kõõluse rebendi korrigeerivate operatsioonide tulemuste vahelisi erinevusi harjaülise lihase kõõluse degeneratiivse rebendiga patsientidel. Lisaks vaadeldi kõõluse rebendi korrigeeriva operatsiooni järgse juhendatud füsioteraapia efektiivsust võrreldes juhendamata füsioteraapiaga.

"Kokkuvõtteks võib öelda, et korrigeeriva operatsiooniga tõenäoliselt ei saavuta 1-5aastase jälgimisperioodi jooksul kliiniliselt olulist paranemist võrreldes füsioteraapiaga, kui tulemuse mõõdikuna kasutada õla valu või funktsioneerimist," ütles Ryösä. Seetõttu peaksid meedikud tema hinnangul degeneratiivsete rotaatormanseti kõõluste rebendite esmaseks raviks eelistama füsioteraapiat.

"Uurimuse tulemused peaksid mõjutama kliinilisi otsuseid ravivõimaluste kaalumisel. Tulemusi ei saa aga siiski laiendada õnnetusest tingitud rebendite ravisse. Eelkõige harjaülise lihase õnnetusest tingitud kõõluse rebendi korrigeeriva operatsiooni tõhusus vajab veel väljaselgitamist," lisas ta.