Autor: Kadi Heinsalu • 11. märts 2022

Lapseea artriit vajab kiiret agressiivset ravi

Lapseea juveniilne idiopaatiline artriit (JIA) vajab võimalikult kiiresti algavat agressiivset ravi, et võimaldada lapsele normaalne areng, kirjutab kliinikumi lastereumatoloog Chris Pruunsild.
Lastereumatoloog Chris Pruunsild
Autor: Erakogu

Tänavune reumafoorum (toimub 12. mail nii saalis kui ka veebis) keskendub laste ja noorte reumaatilistele haigustele, registreerida saab siit.

Kõige sagedasem reumaatiline haigus lapseeas on juveniilne idiopaatiline artriit (JIA). Keda haigus rohkem ohustab ja mis vanuses?

Juveniilne idiopaatiline artriit algab enne lapse 16. sünnipäeva ja haigestumine on võimalik igas vanuses. Kõige nooremad patsiendid on olnud pisut alla aastased. Sageli haigestuvad 1-3aastased, sealhulgas rohkem tüdrukud. Teine sagedasem haiguse esmasavaldumise vanusegrupp on 11-15aastased, ka nende hulgas on rohkem tüdrukuid kui poisse.

Kui palju näeb seejuures mitme liigese haaratust, polüartriiti? Kui palju on vaid ühe-kahe liigese haaratust?

Kõige sagedamini esineb oligoartriiti (1-4 liigese haaratus) – umbes 65-70% juhtudest. Polüartriiti esineb erinevatel andmetel 20-25%. Oligoartriit võib peale 6. haiguskuud omandada polüartikulaarse kulu (st et esimesel 6 kuul on haaratud kuni 4 liigest ja seejärel lisanduvad 5., 6. jne liiges). Seda oligoartriidi alavormi nimetatakse laienevaks oligoartriidiks. Kui peale 6. haiguskuud uusi liigeseid ei lisandu, nimetatakse oligoartriiti püsivaks oligoartriidiks.

Kas saab haiguse alguses ennustada selle kestvust, kulgu, remissioone või on tegemist ennustamatu haigusega?

Tegemist on üsna individuaalse kuluga haigusega, mistõttu ei ole õige esimestel haigusnädalatel selle kulgu prognoosida. Siiski esineb mõni kliiniline ja laboratoorne tunnus, mille alusel võib arvata tõsisemat kulgu ja mis mõjutab esmast käsitlust. Selleks on haiguse algus varases, väikelapseeas, polüartriit kohe haiguse algusest või selle kujunemine peale 6. haiguskuud, positiivne reumatoidfaktor analüüsides, ülajäseme liiges(t)e haaratus, haiguse püsimine aktiivsena vaatamata varasele agressiivsele ravile. Haiguse kulgemine polüartriidina – kas kohe algusest või peale 6. haiguskuud on alati tõsisema prognoosi näitaja. Haiguse alavormidest on raskema kuluga kindlasti ka pidevalt ägenev süsteemne artriit ja psoriaatiline artriit.

Kuidas see haigus muutub lapse kasvades, mis vanuses kulgeb kergemini, millal raskemini?

Varane agressiivne ravi ja haiguse võimalikult kiiresti kontrolli alla saamine on olulised igas vanuses, et võimaldada lapsele normaalne kasvamine ja areng. Väikelapseeas algav polüartriit on reeglina üsna kiiresti kulgev, uusi liigeseid haarav. Arvestades väikelapse kehakaalu, jõutakse esmaste ravimitega kiiresti nende maksimaalsete lubatud doosideni ja neil juhtudel onhaiguse aktiivsuse püsimisel sageli näidustatud bioloogiline ravi. Väikelapseeas on sage erinevate infektsioonide põdemine, mistõttu tuleb ravis teha pause (mitmeid ravimeid ei tarvitata infektsioonide ajal) ja see ei ole järjepidev. Lapse kasvades kui saame põletiku protsessi kontrolli alla ja laps nii sageli enam ei põe, kujuneb pikem ja püsivam remissioon (haiguse vaibefaas).

Raskema kuluga süsteemne artriit algab samuti sageli väikelapseeas. Puberteedieas toimuvad hormonaalsed muutused võivad hoida haiguse püsimist aktiivsena või võib tekkida ägenemine; tihti ka haigus algab selles vanuses. Haigus võib kulgeda remissioonide ja ägenemistega, remissiooni kestus ja ägenemise tõenäosus on individuaalsed ja haiguse alavormist sõltuvad.

Kui palju te näete vastuvõtul hilinenud diagnoosiga lapsi, millised on teie soovitused perearstile, et need lapsed kiiremalt üles leitaks?

Viimastel aastatel on lastereumatoloogi vastuvõtule jõudmine ja haiguse varane diagnoosimine oluliselt paranenud. Seoses e-konsultatsiooni kasutuselevõtuga jõutakse reeglina varakult vastuvõtule. Viimasel 2-3 aastal on uusi esmasjuhte olnud mõnevõrra vähem, mistõttu ei ole ka ootejärjekorrad pikad. Esmatasandi arstidele on koostatud artriidi käsitlusjuhend, mis peaks hõlbustama nende tööd ja toetama neid eriarstile saatmise vajaduse otsustamisel.

Mis on JIA ravis viimastel aastatel muutunud?

Ravi peamised alused on jäänud samaks, kuid lisandub uusi bioloogilisi ravimeid ja viimaste näidustuste ring laieneb.

Kuidas hinnata Eestis taastusravi ja füsioteraapia taseme muutust JIA käsitluses?

Taastusravi kättesaadavus on jätkuvalt riigi piires ebaühtlane. SA TÜK lastekliinikus on hästi toimiv taastusravi meeskond, artriidihaigetele spetsialiseerunud füsioterapeudid ja Tartus on olemas ka alalõualiigese piirkonna jaoks müofunktsionaalne terapeut, samuti on vastavad spetsialistid olemas Tallinna Lastehaiglas. Aga on maakondi, kus on raske pääseda esmasele taastusraviarsti vastuvõtule, kust edasi suunatakse patsient füsioterapeudi vastuvõtule. Kahes suuremas keskuses on võimalik sagedamini ja regulaarselt füsioterapeudi vastuvõtul käia, väiksemates kohtades jääb palju patsiendile-perele iseseisvalt teha.

Mis on selle haiguse sagedasemad tüsistused, mis on sagedasim liigeseväline kahjustus JIA puhul?

JIA patsiendid on ohustatud kroonilisest silmapõletikust – eesmisest uveiidist, mille tekkerisk on kõrgeim esimesel 5 haigusaastal ja eriti väikelapseeas tüdrukutel tuumavastaste antikehade olemasolul. Süsteemse artriidi korral võib süsteemne põletik lisaks liigestele haarata ka erinevaid siseorganeid, samuti on selle alavormi puhul oht kiire ja eluohtliku kuluga makrofaagide aktivatsiooni sündroomi tekkeks, mida iseloomustab äge põletikku vahendavate tsütokiinide vabanemine ja sellest tingitud kliiniliste ja laboratoorsete muutuste teke.

Ravimata jätmisel, ravi hilinemisel või selle toime puudumisel on oht liiges(t)e jäigastumiseks ja deformeerumiseks, mis võib kujuneda üsna kiiresti ja viia puude kujunemisele. Adekvaatse ravi või selle toime puudumisel on häiritud lapse normaalne kasv ja areng, sh sotsiaalne.

Tänavune reumafoorum (toimub 12. mail nii saalis kui ka veebis) keskendub laste ja noorte reumaatilistele haigustele, registreerida saab siit.

Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708