Arstide puudus: Eesti on tööjõu vabaliikumises viimane lüli
Sel suvel jäi Kuressaare haigla kahe olulise arstita, ühe eriala esindajat nüüd saare haiglas enam ei olegi. Kokku on majas praegu puudu ligi kümme arsti, ütleb haigla juht Märt Kõlli.
Eesti haiglates on arstide põud, eriti tugevalt on seda tunda üldhaiglates.
Foto: Shutterstock
Augusti lõpus teatas Kuressaare haigla, et seni haiglas töötanud gastroenteroloog Triin Remmel ja kopsuarst Erve Sõõru enam saare haiglas ei jätka. Gastroenteroloogi haiglas nüüd enam ei olegi, üks kopsuarst siiski jääb.
Eesti Arstide Liidu üldkogu tegi sel nädalavahetusel avalduse, milles tuuakse välja, et pandeemia õppetunde tuleb kasutada meditsiinisüsteemi parandamiseks, et sellest võidaksid patsiendid ja oleksime valmis ka tulevasteks kriisideks.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu tunnistab intervjuus, et kui n-ö rahu ajal oli nende haigla puudu 150-200 õde, siis pandeemia ajal on puudujääk kahekordne.
Tervise- ja tööminister Peep Peterson allkirjastas määruse, millega mitmekordistatakse väljapoole Tallinna, Tartut ja nendega piirnevaid valdasid tööle asuvate arstide lähtetoetusi. Paindlikumaks muutuvad ka lähtetoetuse taotlemise tingimused.