Kuula artiklit

Autor: Kadi Heinsalu • 14. september 2022

Kuula artiklit

Doktor Irina Sahnjuk teeb ettekande ja juhib töötuba laste- ja noorukite une teemal interdistsiplinaarsel unemeditsiini konverentsil 14. oktoobril.

Teismelised kipuvad hilja õhtul kaua üleval olema ja hommikuti ei saa üles. Kas see on paratamtu ja mis vanusest peaks olukord normaliseeruma?

Teismelise unevajadus on üsna suur: 8-10,5 tundi. Öösel üleval olemine päädib paratamatult ülestõusmisraskustena, kuna tegemist on mitte unehäire kui sellise vaid unedefitsiidiga. Lähtudes asjaolust, et koolipäev algab enamasti kell 8.00 või 08.30 võib julgelt väita, et enamik noorukitest ei maga piisavalt, kuna õhtune magamamineku aeg on nihkunud kesköö suunas. Soov olla kauem üleval on tõepoolest ealine, kuid ööpäevase reziimi olulist nihet öö suunas ning jätkuvat unevõlga ei saa sugugi pidada normiks.

Soovitan lähtuda tabelist: https://www.thensf.org/how-many-hours-of-sleep-do-you-really-need/

Krooniline unedefitsiit toob endaga kaasa mitu probleemi, nagu keskendumisraskused, alanenud õpijõudlus, kõrgenenud ärrituvus, sisemine rahutus jne. Meeles tuleb pidada ka seda, et teismeliste enesejuhtimise oskused on samuti veel aktiivses arengujärgus, mistõttu häirunud magamismustri lahtumine täiskasvanu-poolse suunamiseta on suhteliselt ebatõenäoline.

Milliseid ravimeid ja kui kaua kasutatakse, kui lastel ja noorukitel esineb püsivaid unehäireid?

Siinkohal peab täpsustama, millise unehäirega konkreetsemalt on tegemist. Kui räägime uneprobleemidest, mis kätkevad endas suutmatust uinuda ja/või säilitada und ja/või liigvarajast ärkamist, siis neil puhkudel medikamnetoosse ravi alustamist üldjuhul ei soovitata. Abi osutatakse käitumuslikke sekkumisi kasutades. Kui unehäire põhjuseks on uneapnoe, rahutute jalgade sündroom või muu somaatiline häire, siis rakendama peab seisundipõhist ravi, teatud juhtudel siis ka medikamentoosset ravi. Psüühikahäirete esinemise korral keskendutakse samuti eelkõige põhihaiguse ravimisele.

Mida arvata melatoniinist, kui kaua laste-noorte kuur peaks kestma?

Teaduskirjandust sirvides leiab melatoniini kasutuse kohta üsna vasturääkivat infot. Probleemiks on osutunud ka asjaolu, et melatoniini ei peeta ravimiks vaid toidulisandiks, seega käsimüügis olevad preparaadid võivad oma koostise poolest teineteisest olulisel määral erineda. Nii ka nende mõju. Lastel ja noorukitel ei ole paraku valiidseid andmeid melatoniini pikaajalise kasutamise kohta. Enamik spetsialiste peab seda preparaati siiski pigem ohutuks. Olemasoleva info põhjal klassikalise insomnia puhul melatoniini võiks kasutada kuurina 1-4 nädala jooksul. Lastel annuses kuni 3 mg ja noorukitel kuni 5 mg.

Enne melatoniini kasutamist tuleks siiski veenduda, et laps/nooruk ei oleks eksponeeritud eredale (s.h nutiseadmest kiirguvale) valgusele 1,5-2h jooksul enne magamaminekut, vastupidisel juhul selle kasutamine ei pruugi osutuda efektiivseks.

Kuidas ravida väiksematel lastel vahel esinevaid unepaanikahoogusid?

Esmase n-ö ravivõttena kasutatakse lapsevanemate nõustamist, mis kätkeb endas teadmist, et tegemist on mööduva nähtusega. Tavaliselt unepaanika laheneb enne kooliealiseks saamist. Alustuseks soovitatakse hinnata une kogukestvust ning vajadusel sättida see vastavalt lapse eakohasele vajadusele. On leitud, et ööune pikenedes unepaanika hood leevenevad. Teine aspekt puudutab turvalisust, mis peab olema kindlasti lapse magamistoas tagatud.

Kas COVID-19 üks järelmõju on unehäired, seda nii lastel-noortel kui ka täiskasvanutel. Mida soovitate toimetulekuks?

COVID-19 ja sellega seonduvad piirangud on mõjutanud oluliselt paljude perede harjumuspärast elu, s.h päevarutiini. Tänu piirangutele viibisid lapsed ja noored enam toas ning võimalused täita oma tavapäraseid arengulisi ülesandeid (sh liikuda, suhelda omaelistega, osaleda harrastustegevustes) osutusid üsna piiratuks. Suurenes ka eksponeeritus tehisvalgusele, s.h kasvas arvutis veedetud tundide arv (ilma pausideta). Kõik eelnimetatud tegurid on mõjutanud olulisel määral laste/noorukite päevarütmi ja magamisharjumusi. Eelmisel suvel ilmunud metaanalüüsis kirjeldati, et üle 50% kooliealistest lastest magasid piirangute perioodil ootuspäraselt normist vähem, eelkoolieelikute unekvaliteedis nõnda drastilisi muutusi ei täheldatud. Koroonainfektsiooni enda mõju ajutegevusele, s.h unele veel uuritakse.

Seega alustada tuleb päevareziimi ja- rutiini normaliseerimisest, s.h füüsilise aktiivsuse lisamisest, reeglipärase käitumise tagamisest, ekraaniaja vähendamisest ning peresisese kvaliteetsuhtluse taastamisest.

Kuula artiklit

Sahnjuk: enamik noorukitest ei maga piisavalt ja sel on tagajärjed