Mullune vigastuste arv tõusis pea COVID-19-eelsele tasemele
Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistikast nähtub, et kui 2020. ja 2021. aastal esines COVID-19 pandeemia mõjul võrreldes 2019. aastaga ligikaudu 13% vähem vigastusjuhte, siis mullu oli neid vaid 3,5% vähem.
Vähemalt 75aastaste inimeste vigastustest moodustasid ligi kolmveerandi kukkumised, millest veidi enam kui pooled toimusid kodus.
Foto: Shutterstock
Tervisekassa raviarvete põhjal vajas mullu vigastuste tõttu ravi ligi 152 000 Eesti elanikku (11,7% elanikest) ehk iga üheksas inimene. Kõige enam registreeriti vigastusjuhte absoluutarvudes 5–14aastaste (ligi 31 000 juhtu) ja 15–24aastaste (ligi 23 000 juhtu) vanuserühmas. Vigastusjuhtudega kaasnenud ravikulud küündisid 53 miljoni euroni.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.