Riina Sikkuti sõnul rääksisid nad Eesti Nooremarstide Ühendust (ENÜ) vedavate noorte arstidega tervishoiu suurimast murest – töötajate nappusest. Samuti sammudest, mida selle lahendamiseks astuda näiteks õppetöö ja residentuuri korralduses, töökultuuri parandamises ja lähtetoetustes.
"Juba 12 aastat maksab riik maapiirkonda tööle minevale arstile lähtetoetust ja järk-järgult on kavas seda laiendada õdedele ja proviisoritele. Eelmisel aastal lähtetoetusi mitmekordistati ja see on ka päriselt tulemusi toonud - ainuüksi sel aastal on lähtetoetuse toel suundunud väljaspoole suuremaid keskusi tööle 8 perearsti ja 9 eriarsti," rääkis Sikkut, lisades, et sellest üksi piirkondliku tervishoiutöötajate puuduse leevendamiseks siiski ei piisa.
Nooremarstide hinnangul aitaks kaasa ka see, kui senisest paindlikumalt ja ulatuslikumalt saaks residentuuri tsükleid läbida erinevate piirkondade haiglates, et saada õppe käigus väiksemas haiglas töötamise kogemus.
ENÜ juhatuse liige Johanna Rõigase sõnul vestlesid nad ka teemal, kuidas noored jõuaksid meditsiini õppima, nooremarsti toetavast töökultuurist. Kitsaskohana tõi Rõigas välja, et mitte kõik kollektiivid ei ole noore arsti suhtes toetavad – seda nad sooviksid kindlasti parandada.
Tähtsa teemana tõi Rõigas välja, et varsti (oktoobris) seisab ees Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas uue dekaani valimine nig nooremarstide ootus dekaanile oleks, et ta oleks avatud ning valmis muutusteks.