Kuula artiklit

Autor: Triinu Tähe • 5. oktoober 2023

Kuula artiklit

Mürgistusteabekeskus tähistab 6. oktoobril 15. tegutsemisaastat. Aastate jooksul on mürgistusinfoliin 16662 võtnud vastu üle 40 000 kõne ning nõustanud veelgi rohkem inimesi, tänu millele on ennetatud tuhandeid eluohtlikke olukordi. Küsimustele vastab algusest peale keskust juhtinud Mare Oder.

Miks mürgistusteabekeskus otsustati ellu kutsuda?

Mürgistusinfoliini vajadus tekkis juba enne sajandivahetust, kui tehti esimesed katsed keskuse käivitamiseks. Selle sajandi alguses märkas tollane kemikaali- ja teabekeskuse juht Enda Veskimäe elanikkonna ja tervishoitöötajate vajadust ravimite ja kemikaalide kohta käiva info järele ja hakkas teemale tõsisemalt tähelepanu pöörama.

Kasvas ju kemikaalide maailm juba toona, 2000. aastate alguses, tohutu kiirusega, ravimiinfo samamoodi. Tekkis vajadus toetada inimesi, kes igapäevaselt kemikaalide ja ravimitega kokku ei puutu ning nõustada, kuidas infokülluses teha õigeid valikuid ja vältida õnnetusi. Tegelikult oli ka Euroopa Liidu poolt toona suunis antud, et igas liikmesriigis peab olema mürgistusteabekeskus eesmärgiga aidata tervishoiutöötajaid ning elanikke erinevate kemikaali õnnetustega toime tulekul.

Olete olnud mürgistusteabekeskusega seotud algusest peale. Infoliin avati 2008. aastal 6. oktoobril. Millised olid toona väljakutsed?

Peamine väljakutse sellise keskuse käivitamisel oli muidugi eelarve. Pidime hankima ressursse ning saama otsuse, et seda keskust on Eestisse tõepoolest vaja. Tegelikult kestis keskuse avamisele eelnenud protsess pea 16 aastat. Kui sotsiaalministeerium pöördus viimaks toonase Põhja-Eesti Regionaalhaigla poole, oli vaja kahte spetsialisti, kes selle keskuse käivitaksid. Mina töötasin tol ajal regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnas ning meil oli ka üks vahva noor ülikoolist tulnud arst, Kristiina Põld. Meile tehti ettepanek – tulge ja käivitage see keskus.

Kui see ettepanek tehti, siis mul ei olnud hetkekski küsimust, kas sellist asja nagu mürgistusteabekeskust on üldse vaja. Töötades ise erakorralises osakonnas patsientidega, mäletan hästi seda ärevust, kui patsient tuli ja oli teada, et tal on mürgistus. Tekkisid alati küsimused: mismoodi peaksin toimetama, kuidas saada infot mürgi kohta ning selle toimest inimesele. See oli alati üks suur ebakindlus. Küll oleks olnud hea, kui oleks olnud üks number, kuhu helistada.

Toona, 2008. aastal, kui mürgistusteabekeskust käivitasime, oli parasjagu ka suur majanduslangus ning mõistsime Kristiinaga kohe, et peame kahekesi viima informatsiooni mürgistusinfoliinist 1,3 miljonile inimesele. See oli suur väljakutse. Kõigepealt alustasime beebikoolides noorte emade koolitamisega, et vältida laste mürgistusi. Väikelaste eluiga kuni kolmanda eluaastani tundus olevat ka teiste keskuste statistika järgi selline vanus, kus mürgistusi juhtub kõige rohkem. Järk-järgult kaasusid meie missiooniga erinevad ajakirjanikud ja koolituste kõrval ilmusid aritklid mürgistustest hoidumiseks.

Meie innustusest said hoogu ka veebidisainerid, kes lõid hädavajaliku esmase kodulehe ning olime prototüüpideks kahele keskuse maskotile. Nagu disainerid selle kohta märkisid, “eestlane paneb olulised inimesed laulu sisse, kus enam välja ei saa, aga nemad töötavad pliiatsiga”. Ja üsna pea leidsime kontaktid maakondade tervisedendajatega, kes aitasid meil mürgistustarkust inimesteni viia oma üritustel. Keset tihedat ennetustegevust valmis ka õpetlik animatsioon Jänku Jussiga, mis aitas lastele ja vanematele selgitada ohtlikke olukordi kodudes. Pidasime siis oluliseks ja ka nüüd, et meie info oleks inimestele kättesaadav väljaannetes, mis on kättesaadavad ilma lisatasuta. Ehk siis kohalike kogukondade häälekandjad, raadiod, riigitelevisioon.

Kes on need inimesed, kes igapäevaselt mürgistusinfoliini 16662 kõnedele vastavad?

Mürgistusinfoliini kõnedele vastavad mürgistusvaldkonna eriõppega õed. Tavaliselt on need erakorralise meditsiini õed, kellele sobib kiireloomuline töö ja vastutusrikas valdkond. See töö ei erine oluliselt erakorralise meditsiini õdede igapäevatööst, kus nähes patsienti, tekib küsimus, kas ta on teadvusel või mitte ning peab patsiendi seisundi raskusastet hindama. Ka mürgistusinfoliinil on selline triaaži ja esmaabi küsimus, kus õde peab otsuse tegema. Euroopas on mürgistusteabekeskusi, kus töötavad ka farmatseudid või lasteõed. Seega töötavad eri riikide keskustes tervishoiutöötajad erinevatelt ametikohtadelt, ent kõik on läbinud eriõppe mürgistuste valdkonnas. Eesti otsustas keskuse tööd korraldades, et mürgistusinfoliin kuulub erakorralise meditsiini valdkonda.

Millised isikuomadused peaksid ühel mürgistusinfoliini õde-konsultandil olema?

Mürgistusteabekeskuse õde-konsultandi töökogemus on erakordselt oluline, sest inimene peab olema valmis igal hetkel reageerima. Oluline on ka rahu säilitamine ja külma närvi hoidmine keerulistes olukordades, kus samaaegselt tuleb kuulata helistajat, otsida infot mürkaine kohta, jagada esmaabisuuniseid. Sageli tulevad telefonikõned paanikas vanematelt ja õde-konsultant peab suutma saada helistaja kõigepealt kuulama ning paanikast välja tulema. Vahendiks on seejuures ainult kõrvaklapid ja mikrofon. Meie õed on sellega väga hästi toime tulnud.

Kindlasti peab õel olema ka selge diktsioon, et ta jutt oleks arusaadav. Meie õdedel on ka lai silmaring, sest kõned võivad tulla sisuliselt kõige kohta, mis annab põhjust mürgistuseks või selle kahtluseks nii kodus kui ka looduses. Samuti võib inimestel olla mürgistushirm ka situatsioonides, kus tegelikult mürgistust karta ei ole. Ka sellistes olukordades peab õde suutma teha vahet ohtlikul ja ohutul olukorral ning langetama õigeid otsuseid.

Kuidas saab erakorralise meditsiini õde mürgistusteabe spetsialistiks?

Kui õde mürgistusteabekeskusesse tuleb, on tal kaks kuud kestev koolitusperiood. Sel ajal saab ta teadmisi, mis on mürgistused, kuidas kliinilise toksikoloogia valdkonnas küsimusi lahendatakse, kuidas mürgid inimese organismis toimivad ja mis on mürkainete omadused. Ja oluline osa õe rolli sisseelamisel on reaalne treenimine kõnedele vastamisel nii inglise-, vene- kui ka eesti keeles..

Oluline on pidev osalemine rahvusvahelises koostöös ning konverentsidel-kongressidel, lisaks ettekannete ja teadustöö tegemine. Ka igapäevases tegevuses on nii põhjamaade kui ka Euroopa mürgistusteabekeskused omavahel suhtlemas, eriti keeruliste mürgistusjuhtumite lahendamisel ning kindlasti ka suuremate õnnetuste korral. Hästi oluline osa mürgistusinfoliini õdede koolitusest tuleb teadustööst mürgistusinfo andmebaasi koostamisel, ravijuhiste loomisel ja täiendamisel, sest seda me teeme samuti ise.

Mis on muutunud selle 15 aastaga, mil mürgistusinfoliin on olnud avatud?

Kogunenud kõnede arv on juba ligikaudu 40 000 ehk siis päris palju. Abisaajaid on isegi rohkem, sest mõnikord on ühe kõne taga terve perekond või grupp inimesi. Oleme aastatega parandanud oma infojagamise võimekust ning kasvatanud usaldust – see on olnud järjepidev töö. Samamoodi oleme teinud kogu aeg teavitustööd, et inimesed oskaksid nii mürgistusi ära hoida kui ka õnnetuse või mürgistuse kahtluse korral infoliinile helistada.

Alates 2008. aastast on oluliselt muutunud kiirabide ja haiglate töökoormus seoses mürgistustega. Aina enam saavad inimesed abi infoliinilt 16662 ning ei pea seetõttu haiglasse ega kiirabisse pöörduma. Paranenud on inimeste oskus anda õiget esmaabi juba kodus.

Kui vaadata 2022. aasta statistikat, siis me näeme, et mürgistusinfoliinilt saavad abi päris paljud patsiendid. 30 protsenti patsientidest lähevad siiski haiglasse, kuid ka neid ei ole väga palju. Meie jaoks on oluline, et vanuses 1–4 eluaastat on laste mürgistused hakanud vähenema – siin näeme me ennetustöö mõju. Samas on alla üheaastaste laste ja eakate mürgistused taas tõusujoones ning vajab taas aktiivsemalt meie sekkumist teadmiste jagamisel õnnetusvõimaluse märkamisel.

Kas mürgistusinfoliin nõustab vaid elanikkonda?

Ühelt poolt tulevad infoliinile kõned elanikkonnalt, aga ka tervishoiutöötajatelt, kellega teeme koostööd ning anname nõu mürgistusjuhtumite raviks. Saame ka selliseid kõnesid, kus helistab kiirabitöötaja teel patsiendi juurde või juba patsiendiga teel haiglasse ning küsib mürgistusinfoliinilt nõu sobivaima raviplaani kohta ning millised on ohud selle mürgistuse korral, milleks valmis olla.

Vastame ka erinevate koostööpartnerite õppustel tekkivatele kõnedele. Seega treenime ka kiirreageerijaid, et nad oskaksid meile mürgistusjuhtumite puhul nõu saamiseks helistada. Käime ka haiglates, kiirabikeskustes ning tervishoiu kõrgkoolides rääkimas mürgistustest oma kolleegidele ja tulevastele kolleegidele, et ka nemad oleksid mürgistusvaldkonnaga kursis ja oskaksid teha õigeid valikuid.

Millega mürgistusteabekeskus veel tegeleb?

Teine suur töö, mida me infokeskusena teeme, on koolitamine. Koolitame elanikkonda, et iga inimene oskaks ise mürgistusi vältida. See on meie kõige suurem soov, et inimesed oleksid teadlikud ja oskaksid ohtusid hinnata. Enamik õnnetustest juhtub kodudes ja inimesed võiksid osata märgata ohtusid, mis võivad viia mürgistuseni.

Lisaks teeme rahvusvahelist koostööd, seda koguni ööpäev läbi. Näiteks kui on mõni ootamatu mürgistus, mille kohta on vähe infot, siis saame alati küsida väliskolleegidelt, kes on samuti valves, kuigi piiri taga.

Osaleme ka erinevates projektides ning räägime kaasa üldises töökorralduses – mida saaksime teha paremini ning teineteiselt õppida. Eesti mürgistusteabekeskus teeb liikmena tihedat koostööd Põhjamaade Mürgistusteabekeskuste Ühingu ja Euroopa Kliiniliste Toksikoloogide ja Mürgistusteabekeskuste Ühinguga ning teiste maade mürgistusteabekeskustega. Oma teadmisi ja kogemusi saame aktiivselt jagada ka koostöös Terviseorganisatsiooniga (WHO), kus Eesti Mürgistusteabekeskus on nüüd juba mentori rollis päris mitmetes uutes keskustes üle maailma. Nii saame panustada uute mürgistusteabekeskuste loomisesse, nagu meid kunagi toetati Eesti keskuse käivitamisel.

Tasub teada

* Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäev läbi, välismaalt helistades numbril +372 794 3794. Infoliinile helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga. Kõik kõned salvestatakse.

* Infoliinil 16662 töötavad mürgistusvaldkonna eriõppega õed ja arstid, kes oskavad mürgistuse puhul leida kiiresti sobivaima tegutsemisskeemi.

* Infoliinil teenindatakse nii elanikkonda, tervishoiutöötajaid kui ka operatiivteenistusi. Vastatakse kõikidele ägedate mürgistustega seonduvatele kõnedele.

* Mürgistusteabekeskuse infoliin on avatud alates 2008. aasta 6. oktoobrist. Alates 2010. aastast kuulub keskus terviseameti koosseisu.

6 pilti

Mürgistusteabe keskuse avamine 2008.

Kuula artiklit

15 aastat mürgistusteavet jaganud Mare Oder: ma ei kahelnud hetkegi infokeskuse vajalikkuses