Küsitlus on tehtud oktoobri alguses, hambaravi sektori ettevõtete juhtidel paluti vastata oma ettevõtte lähema kuue kuu väljavaateid puudutavatele küsimustele. Kokku osales küsitluses 33 juhti.
Juhtide hinnang sektori seisundile oli 5,8 10-pallisüsteemis ja see kasvas eelmise aasta samal perioodil läbi viidud küsitlusega võrreldes 0,4 palli. Sellist hinnangu tõusu tuleb pidada üsna optimistliku meeleolu näitajaks sektoris, kuid ka aasta tagasi oli juhtide hinnang pigem positiivne.
Täpsemalt saab raporti edetabelitega, kus on eraldi ülevaated hambaravi turuosa kohta koos ettevõtete nimedega, töötajate keskmise palgaga jms - tutvuda SIIN. Konkurentsiraport on tasuline. Raporti juurde kuulub ka uudislint sektori uudistest mu.ee-s ja intervjuu Läämere Hambakliinik OÜ ühe omaniku ja hambaarsti Konstantin Loginoviga, samuti on saadaval müügitulu TOP nja suurimad võlglased ning sektori ärisündmused.
Kõige kiiremat kasvu prognoosivad juhid keskmisele töötasule. See on praegu tavapärane enamustes sektorites. Eelmise aasta tarbijahinnaindeksi kasv oli 19,4% ja töötajad tahavad oma ostujõudu tagasi saada. Seetõttu püsib ka palgasurve.
Mõnevõrra aelglasemat kasvu prognoosivad juhid toote-teenuse hinnale. Selle kasvuprognoos on ka väiksem aasta varasemast kasvuprognoosist. See viitab, et juhtide hinnangul on suurem hinnatõusulaine sektoris läbi ning sisendhinnad stabiliseerumad, kuigi ilmselt varasemast kõrgemal tasemel.
Kasvu prognoosivad juhid ka töötajate arvule. Sektori töötajate arv ei muutu praegu kiiresti, kuid ilmselt on siingi sektoris tuntav spetsialistide puudus. Teenussektorile omaselt sõltub aga mahtude kasv oluliselt määral personali kättesaadavusest.
Ka müügitulule prognoosivad juhid väikest kasvu. Seda mõjutab osaliselt toote-teenuse hinnatõus, aga ka töötajate arvu kasv.
Väikest kasvu oodatakse kasumlikkuse kasvult. Seda ootust mõjutab eelkõige sisendhindade stabiliseerumine, sest palgasurve püsib, samuti on ettevõtetel huvi töötajaid juurde värvata.
Investeeringute mahtu püüavad ettevõtted hoida praegusel tasemel või väga väikeses kasvus. Keerulises olukorras on investeeringud kasumlikkuse järel tihti teine allikas, kust kaetakse näiteks palgasurvet, aga ka sisendkulude tõusu, kui seda ei õnnestu lõpphinda edasi kanda. Samas tuleb tiheda konkurentsiga sektoris silmas pidada, et investeeringute pealt kokku hoidmine ettevõtte konkurentsivõimet ei ohustaks.