Endoproteesimise vihikujärjekordadest optimaalse ravini
Puusa- või põlveliigese asendamine ehk endoproteesimine on Eestis üks sagedasemaid plaanilisi lõikusi ja operatsiooni tuleb oodata kaua. Tänu raviteekonna parandamisele ja ootejärjekorra korrastamisele jõuavad abi vajavad patsiendid operatsioonile varasemast kiiremini.
Kulunud puusa- ja põlveliigese asendamise ootejärjekordades on Eestis ajalooliselt olnud tuhanded patsiendid artroosi eri raskusastmega. Järjekordi on seni hallatud ebakorrapäraselt ja tihti vihikutes, kuna järjekorda panekuks ja operatsioonile kutsumiseks puudusid kindlad nõuded, mistõttu jäid operatsoonid seni avastamata seisundite tõttu sageli ära. Üksikutest teenustest ei moodustunud terviklikku raviteekonda ehk patsiendi ravi oli killustunud ja võis katkeda, puudusid vajalikud patsienti toetavad tugiteenused ning teenuseid ei planeeritud vastavalt patsiendi vajadustele. Poolte vahel puudus selge rollijaotus ja infovahetus ning operatsioonist taastumine sõltus raviasutustes kehtestatud korraldusest.
Seotud lood
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele