Aju plastilisust mõjutavad nii krooniline valu, stress, pikaajaline D-vitamiini puudus kui ka psühhostimulandid
Tartu Ülikoolis arstiteaduse erialal kaitstud doktoritöös uuriti, kuidas närvikahjustusest tekkinud krooniline valu, D-vitamiini defitsiit, krooniline stress ja psühhostimulandid võivad mõjutada aju plastilisust.
Katsed hiire loommudelis näitasid, et krooniline neuropaatiline kahjustus põhjustas ärevust, depressioonilaadset käitumist ning mäluhäireid.
Foto: Shutterstock
Doktoritöö autor, Kelli Somelar-Duracz sõnas, et inimese aju on plastiline. ning aju on võimeline kohanema, muutma oma struktuuri ja funktsioone nii õppimisel, mälu tekkel kui ka paranemisel pärast kahjustust, kirjutab meditsiiniteadused.ut.ee.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.