Aju plastilisust mõjutavad nii krooniline valu, stress, pikaajaline D-vitamiini puudus kui ka psühhostimulandid
Tartu Ülikoolis arstiteaduse erialal kaitstud doktoritöös uuriti, kuidas närvikahjustusest tekkinud krooniline valu, D-vitamiini defitsiit, krooniline stress ja psühhostimulandid võivad mõjutada aju plastilisust.
Katsed hiire loommudelis näitasid, et krooniline neuropaatiline kahjustus põhjustas ärevust, depressioonilaadset käitumist ning mäluhäireid.
Foto: Shutterstock
Doktoritöö autor, Kelli Somelar-Duracz sõnas, et inimese aju on plastiline. ning aju on võimeline kohanema, muutma oma struktuuri ja funktsioone nii õppimisel, mälu tekkel kui ka paranemisel pärast kahjustust, kirjutab meditsiiniteadused.ut.ee.
Tänaseks paljude sektorite tööd hõlbustanud AI on jõudnud tervishoidu ning loonud lahenduse, mis aitab arstidel dokumenteerimisele kuluvat aega kordades vähendada. “See pole enam tulevikustsenaarium, vaid reaalselt kasutatav tööriist, mis suudab arstivisiidi põhjal koostada mitte ainult sissekande, vaid ka suure osa vajalikust dokumentatsioonist,” räägib ettevõtte Connected juhatuse liige Kaupo Kuusk.