Doktor Raili Müller teeb uuest ravijuhendist ettekande ka 8. mail reumafoorumil, kuhu saab registreerida SIIT. Konverents toimub koostöös reumatoloogide seltsi ja reumaliiduga Tartus ja ülekanne on ka Worksupi keskkonnas veebis.
Millised on osteoporoosi varajased sümptomid?
Osteoporoos on haigus, mis muudab luud hapraks ja kergesti murduvaks. Varajases staadiumis kulgeb osteoporoos ilma igasuguste sümptomiteta, mistõttu seda nimetatakse ka "vaikseks haiguseks". Sageli ongi esimeseks osteoporoosi sümptomiks luumurd. Osteoporoosile peaks mõtlema, kui inimesel on olnud haprusmurde, st vähese traumaga (näiteks jalalt kukkudes) tekkinud luumurde. Osteoporootilisele seljalüli murrule võib viidata ka äkki tekkinud seljavalu vanemal inimesel, samuti pikkuse vähenemine koos küürselgsuse tekkega.
Kuna osteoporoos võib kulgeda ilma vaevusteta, tuleks mõelda luuhõrenemise võimalusele inimestel, kellel esineb mitu selle haiguse riskitegurit – näiteks kroonilised põletikulised haigused, toitainete imendumishäire, varajane menopaus, madal kehamass, suitsetamine ja vähene füüsiline aktiivsus. Samuti suurendab osteoporoosi tekkimise tõenäosust teatud ravimite nagu näiteks glükokortikosteroidide kasutamine.
Millised on Eestis kehtivad soovitused luutiheduse mõõtmiseks ning kellele ja millal seda teha tuleks?
Vastavalt aprillis 2025 valminud osteoporoosi ravijuhendile tuleks kõigil üle 50aastastel meestel ja menopausijärgses eas naistel hinnata osteoporoosi ja luumurdude riski ning mõõta luutihedust densitomeetria ehk DXA uuringuga osteoporoosi riskitegurite esinemisel.
Kas lisaks Eesti FRAX mudelile kasutatakse meil ka muid riskikalkulaatoreid osteoporoosi riski hindamisel?
Luumurru riski hindamiseks saab kasutada FRAX algoritmi, see arvutab kümne aasta tõsise osteoporootilise luumurru (proksimaalse reieluu, lülisamba-, õlavarreluu- või randmemurru) ja eraldi proksimaalse reieluumurru tõenäosust. Luumurrurisk arvutatakse vanuse, kehamassiindeksi ja muude riskitegurite olemasolu põhjal. Hekel on FRAX ainus luumurru riski hindav kalkulaator, mis kasutab Eesti kohalikke andmeid.
Millised on olulisemad muudatused viimases Eesti osteoporoosi ravijuhises võrreldes varasemaga?
Eelmine osteoporoosi ravijuhend avaldati 2007. aastal, sellest ajast on nii mõndagi osteoporoosi käsitluses muutunud. Kui eelmine juhend keskendus luu mineraaltiheduse mõõtmisele, siis uuendusega tahaksime pöörata enam tähelepanu muudele suurenenud luumurruni viivatele riskiteguritele.
Kuidas on uues juhises käsitletud glükokortikoididest põhjustatud osteoporoosi ravi ja ennetust?
Hetkel kuum
Valminud ravijuhend keskendub kõige sagedamini esineva primaarse ehk menopausijärgse ja vanemas eas tekkiva osteoporoosi käsitlusele ning ei tegele spetsiifiliste juhtude, mh glükokortikoididest põhjustatud osteoporoosiga. Keerukamad haigusjuhud jäävad osteoporoosi spetsialisti (tavaliselt reumatoloog) lahendada.
Millised on esmavaliku ravimid osteoporoosi ravis Eestis?
Esmavalikuks osteoporoosi ravis on tavaliselt suukaudsed bisfosfonaatide gruppi kuuluvad ravimid nagu risedronaat ja alendronaat. Kui esineb vastunäidustus nende kasutamisel (näiteks seedetrakti ülaosa vaevused), saab kasutada veenisiseselt kord aastas manustatavat bisfosfonaati. Kui bisfosfonaate mingil põhjusel kasutada ei saa (näiteks neerupuudulikkuse tõttu), on alternatiiviks kaks korda aastas nahaaluse süstena kasutatav denosumab.
Millal tuleks kaaluda anaboolset ravi ning millised patsiendid sellest enim kasu saavad?
Anaboolse ravi kasutamist tuleks kaaluda väga suure luumurru riskiga patsientidel, selle ravi saab määrata reumatoloog. Väga suureks tuleks luumurru riski pidada, kui juba varasemalt on esinenud mitu lülimurdu või kui lülimurd on tekkinud glükokortikoidravi saaval patsiendil. Samuti näitavad väga suurt riski bisfosfonaatravi foonil tekkinud luumurrud.
Kuidas ja kui sageli tuleks osteoporoosi ravi efektiivsust hinnata ning millised markerid või uuringud on selleks kõige sobivamad?
Kui osteoporoosi ravimeid kasutatakse järjepidevalt, toitutakse mittekesiselt, muuhulgas tarvitatakse piisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini, ollakse füüsiliselt aktiivne ning uusi luuhõrenemise riskitegureid ei lisandu, siis ei ole põhjust kahelda osteoporoosi ravi efektiivsuses. Luutiheduse mõõtmist ei ole mõtet korrata enne paari aasta möödumist ravi alustamisest, tavaliselt korratakse densitomeetria 2-5 aasta pärast. Igati adekvaatseks ravi tulemuseks võib pidada luutiheduse languse peatumist. Osteoporoosi ravi eesmärgiks on luumurdude vältimine ning ravi efektiivsust näitab see kui uusi luumurde ei teki.
Kui oluline on D-vitamiini ja kaltsiumi tarbimine osteoporoosi ennetuses ja ravis ning millised on Eestis kehtivad soovitused nende ainete päevaseks tarbimiseks?
Kaltsiumi ja D-vitamiini piisav igapäevane saamine toidus või vajadusel toidulisandite abil on essentsiaalseks osteoporoosi ennetuse ja ravi osaks. Kõige paremaks kaltsiumi allikaks on vaieldamatult toit – eriti piimatooted, vajadusel võib kasutada lisaks kaltsiumit sisaldavat toidulisandit, et tagada ööpäevane kaltsiumikogus 800–1300 mg kõigist allikatest kokku. D-vitamiini sisaldavaid toidulisandeid soovitatakse kasutada 800-2000 TÜ päevas.
Millised elustiilimuutused, nagu kehaline aktiivsus või toitumisharjumused, on osutunud kõige tõhusamaks osteoporoosi ennetamisel ja ravil?
Luumurdude ärahoidmisel on äämiselt oluline igapäevane füüsiline aktiivsus. Hea tasakaalu tagab pidev aju ja tugiliikumiselundkonna omavahelise koostöö harjutamine ehk trenn. Kukkumiste ennetamiseks soovitatakse erinevate treeningtüüpide (sh tasakaalu, liigesliikuvust parandavad, vastupidavus- ja jõuharjutused) kombineerimist. Luutiheduse vähenemise aeglustamiseks tuleks kaaluda järk-järgult suureneva koormuse/intensiivusega jõuvastupidavus- (resistance) ja põrutava iseloomuga harjustusi (jooksmine, aeroobika, tantsimine, trepikõnd).
Toitumises on lisaks kaltsiumile ja D-vitamiinile tähtis igapäevane piisava valgu saamine toidust lihasmassi säilitamiseks. Eesti toitumis- ja liikumissoovituste järgi võiks terve inimene tarvitada 0,8 grammi valku kehamassi kilogrammi kohta päevas.
Seotud lood
Mai alguses Tartus toimuval reumafoorumil, kus teemaks on osteoporoos, räägib enesemeisterlikkuse mõtestaja Epp Adler, kuidas tõsise diagnoosiga toime tulla ja mida tervishoiutöötaja saab patsiendi heaks ette võtta.
Möödunud nädala lõpul Tallinnas toimunud Meditsiiniuudiste reumafoorum käsitles kroonilist valu.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele