ATH ja paarisuhe: pole realistlik oodata, et just teine peab end muutma

Pere- ja paariterapeut Aivi Reiman jätkab, et raamatus on autor kirjeldanud nii teooriaid kui ka analüüsinud isiklikke kogemusi ning lisanud palju praktilisi harjutusi, mille toel lugeja saab ennast analüüsida ja oma suhet parendada.

Raamat “ATH ja paarisuhe” on tervise raamatuklubi augusti klubiraamat.

“Minu kui pere- ja paariterapeudi jaoks oli üks olulisemaid ivasid raamatus mõte, et suhte eest vastutavad alati kaks osapoolt. Kaks inimest toovad suhtesse kumbki oma „pagasi“ – iseenda kujunenud uskumused ja käitumuslikud reaktsioonid, väärtused ja ootused,” jätkab Reiman. “Kaks inimest peavad tegema seega ka koostööd, et panna oma maailmad klappima viisil, mis mõlema jaoks on rahulduspakkuv ja turvaline. Ei ole realistlik oodata, et kui üks partneritest (sageli ikka see teine, mitte mina) muutub, saab suhtes kõik korda.”

Neurotüüpilise inimese jaoks võib olla tema sõnul väga keeruline mõista ATHga partnerit, eriti kui ATH on avastamata ja diagnoosimata. Nii võib kergesti tekkida ootus, et just ATHga partner on see, kes peaks muutma oma käitumist ja „suutma paremini“. ”Selline hoiak aga pigem pidurdab arengut, kui aitab kaasa muutustele. Tõlgendused ja tähendused, nagu „ta ei tahagi paremini käituda“, „ta ei pinguta kunagi“, „ta ei hooli“, „ta on lihtsalt laisk/lohakas/saamatu“ viivad tõenäoliselt negatiivsete hinnangute ja kritiseerimiseni, mis omakorda ei aita kaasa kummagi partneri turvatundele, vaid võimendab probleeme ja halvendab partnerite omavahelist kontakti,” selgitab Reiman.

Üks suur väljakutse aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimeste jaoks läbi elu ongi Reimani sõnul just toimetulek hinnangutega väliskeskkonnast, mis mõjuvad enesekindlusele ning võivad kujundada suhetes kahjulikke toimetulekustrateegiaid nagu probleemide vältimine, partneri kaebuste tühistamine, eemaldumine jms.

Raamatus käsitletud tundelukkude ja skeemide teema aitab tema sõnul mõtestada, kuidas kahjulikud mõttemustrid ja toimetulekustrateegiad mõjutavad paarisuhet ning kuidas on oluline mõlemal partneril analüüsida iseend ja teha muutusi, et koos suhet hoida ja edendada. “Turvatunnet loovate suhtlemisviiside kujundamise ning teineteisemõistmise suurendamise kaudu on partneritel oluliselt lihtsam lahendada mitmesuguseid probleeme ja kasvatada lähedust,” kinnitab ta.

Reiman nõustub autoriga, et muu hulgas on oluline koos võtta eesmärgiks ka ATH sümptomite tundmaõppimine ning sobilike, ATH-sõbralike toimimisviiside kujundamine oma paarisuhtes. “Iga paarisuhe on teataval määral ainulaadne, iga paar on oma suhte ekspert. Seetõttu ei ole olemas täielikult universaalseid lahendusi, vaid parima suhte saab kujundada vaid koostööd tehes,” ütleb paari- ja pereterapeut Aivi Reiman.

ATH-l on tema kinnitusel küll ka kahjustavaid mõjusid, kuid vahel võib see olla n-ö supervõime. “Raskusi ja võimalikke muutuste tegemise kohti on nii neurotüüpilisel kui ATHga partneril ning autor Sari-Marika Durchman aitab mõlemal partneril oma kogemust, tundeid ja käitumist positiivsel viisil tundma ning juhtima õppida,” sõnab Reiman.