Rahvusvaheline uuring, kus osales 7648 söömishäirega inimest, näitas, et enamik käsimüügi- ja retseptiravimeid ei aita otseselt söömishäire sümptomeid leevendada.
Uuring avaldati ajakirjas JAMA Network Open ning selle viisid läbi Austraalia ja Suurbritannia teadlased.
Küsitlusele vastanud olid valdavalt noored naised – osalejate keskmine vanus oli 24 aastat ning 94% olid naissoost. Suurim osalenuist oli Austraaliast (30%) ja Suurbritanniast (21%). Kõige sagedamini esinenud diagnoos oli anorexia nervosa (41%), millele järgnesid bulimia nervosa (19%) ja liigsöömishäire (11%). Ligi 38% vastanutest polnud ametlikku diagnoosi saanud, kuid kirjeldasid häiritud söömiskäitumist. Kaasuvatest psüühikahäiretest mainiti enim depressiooni, mida esines 66% vastanutest.
Kõige positiivsemalt hinnati kanepi ja psühhedeelikumide mõju, mis seostusid paljude hinnangul söömishäirete sümptomite leevendamisega. Retseptiravimid, eriti antidepressandid, olid pigem kasulikud üldisele vaimsele tervisele, kuid mitte söömishäirete otsesele ravile. Erandina toodi välja fluoksetiin bulimia nervosa korral ja lisdeksamfetamiin liigsöömishäire puhul. Kõige kahjulikumaks peeti alkoholi, nikotiini ja tubakat, millel oli osalejate hinnangul selgelt negatiivne mõju.
Uuring rõhutab, et söömishäirete farmakoloogiline ravi on endiselt piiratud ning alternatiivsete ainete, sh kanepi ja psühhedeelikumide, võimalik terapeutiline kasutus vajab põhjalikumat teaduslikku uurimist.
Seotud lood
Kas igavusest näksimine või pidev dieeditamine võivad viia söömishäireni? Intervjuus selgitab psühhiaatriaresident Helena Mesikepp, miks söömisharjumused sageli lapsepõlvest alguse saavad, kuidas neid mõjutavad stress, sotsiaalmeedia ja ühiskondlikud ootused – ning millal tuleks tõsiselt mõelda professionaalsele abile.
Uuringute andmetel kogeb ligi 7% naistest mingit söömishäiret ja 50% naistest kasutab ebatervislikke kaalualandamismeetodeid. Iga kümnes anoreksiat põdev inimene on mees ning neljandik sageli dieeti pidavatest inimestest lõpetab söömishäirega.
Kohustus sõlmida patsiendikindlustus on Eestis kehtinud alates 2024. aasta novembrist. Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele