Enam kui 7600 vastajaga uuring näitas, et antidepressandid parandavad küll üldist vaimset tervist, kuid ei toimi hästi söömishäirete vastu.

- Retseptiravimid, eriti antidepressandid, olid pigem kasulikud üldisele vaimsele tervisele, kuid mitte söömishäirete otsesele ravile.
- Foto: Shutterstock
Rahvusvaheline uuring, kus osales 7648 söömishäirega inimest, näitas, et enamik käsimüügi- ja retseptiravimeid ei aita otseselt söömishäire sümptomeid leevendada.
Uuring avaldati ajakirjas
JAMA Network Open ning selle viisid läbi Austraalia ja Suurbritannia teadlased.
Küsitlusele vastanud olid valdavalt noored naised – osalejate keskmine vanus oli 24 aastat ning 94% olid naissoost. Suurim osalenuist oli Austraaliast (30%) ja Suurbritanniast (21%). Kõige sagedamini esinenud diagnoos oli anorexia nervosa (41%), millele järgnesid bulimia nervosa (19%) ja liigsöömishäire (11%). Ligi 38% vastanutest polnud ametlikku diagnoosi saanud, kuid kirjeldasid häiritud söömiskäitumist. Kaasuvatest psüühikahäiretest mainiti enim depressiooni, mida esines 66% vastanutest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõige positiivsemalt hinnati kanepi ja psühhedeelikumide mõju, mis seostusid paljude hinnangul söömishäirete sümptomite leevendamisega. Retseptiravimid, eriti antidepressandid, olid pigem kasulikud üldisele vaimsele tervisele, kuid mitte söömishäirete otsesele ravile. Erandina toodi välja fluoksetiin bulimia nervosa korral ja lisdeksamfetamiin liigsöömishäire puhul. Kõige kahjulikumaks peeti alkoholi, nikotiini ja tubakat, millel oli osalejate hinnangul selgelt negatiivne mõju.
Uuring rõhutab, et söömishäirete farmakoloogiline ravi on endiselt piiratud ning alternatiivsete ainete, sh kanepi ja psühhedeelikumide, võimalik terapeutiline kasutus vajab põhjalikumat teaduslikku uurimist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kas igavusest näksimine või pidev dieeditamine võivad viia söömishäireni? Intervjuus selgitab psühhiaatriaresident Helena Mesikepp, miks söömisharjumused sageli lapsepõlvest alguse saavad, kuidas neid mõjutavad stress, sotsiaalmeedia ja ühiskondlikud ootused – ning millal tuleks tõsiselt mõelda professionaalsele abile.
Uuringute andmetel kogeb ligi 7% naistest mingit söömishäiret ja 50% naistest kasutab ebatervislikke kaalualandamismeetodeid. Iga kümnes anoreksiat põdev inimene on mees ning neljandik sageli dieeti pidavatest inimestest lõpetab söömishäirega.
STADA missiooniks on alati olnud inimeste tervise eest hoolitsemine ning usaldusväärseks partneriks olemine. Just see on aluseks meie pingutustele, et pakkuda kättesaadavaid ja kvaliteetseid ravimeid ning toetada tervishoiusüsteeme ja tervishoiutöötajaid kogu maailmas.