Autismi ja aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH) koosesinemine on sage, kuid need pole kattuvad seisundid. Kui keskenduda näiteks ATH ravile, võib autism selle tagant peidust rohkem esile kerkida, kuna üks eripära kattis varem teist.
Laps psühholoogi vastuvõtul.
  • Laps psühholoogi vastuvõtul.
  • Foto: Shutterstock
Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskuse Sensus psühhiaater laste- ja noorukitepsühhiaatria lisapädevusega Airi Eldermann rõhutas Meditsiiniuudiste vebinaril augustis, et autismi ja ATH koosesinemine on sage, kuid need pole kattuvad seisundid. Eldermann viitas suurele, üle 12 000 lapse ja nooruki hõlmanud uuringule, mille tulemused näitavad, et autismi korral on aju võrgustike ühenduvus pigem vähenenud, samal ajal kui ATH puhul täheldatakse just lisandunud ühendusi. „See tähendab, et kui kliiniline pilt tundub sarnane, ei tähenda see ühist neurobioloogilist mehhanismi,“ selgitas ta.
Täidesaatvate funktsioonide eripära on üks keskseid kliinilisi probleeme. Eldermann tõi näite, kus laps õpib õhtul koos vanemaga, ent järgmisel hommikul on kõik õpitu justkui kadunud. „See ei ole laiskus ega motivatsioonipuudus, vaid täidesaatva mälu spetsiifika,“ rõhutas ta. Seetõttu on oluline, et õpetajad ja vanemad mõistaksid, millest raskused päriselt tulenevad.
Ravi osas viitas Eldermann uutele teadmistele, mis puudutavad stimulante. Lisdeksamfetamiini uuringud on näidanud, et see ravim mõjutab amügdala ja prefrontaalkoore vahelist ühendust, vähendades emotsioonide liigset mõju kognitiivsele kontrollile. „See on teaduslikult väga huvitav, kuid igapäevapraktikas peame siiski lähtuma kliinilisest pildist ja patsiendi vajadustest,“ ütles ta.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele