Tutvu 5.03 konverentsi kavaga ja osta pilet SIIT.
SI teraapia läbiviimiseks peab olema eelnevalt tehtud hindamine, mis tuvastab sensoorsed eelistused ja sensoorse töötluse erinevuste mustrid, näiteks üli- ja alatundlikkuse.
Lisaks peavad SI teraapia läbiviimiseks olema täidetud terapeudi, teraapiaruumi ja teraapiaprotsessi kriteeriumid, näiteks ei saa väljaõppeta spetsialist seda pakkuda.
SI teraapiat on pikalt kasutatud autistide ja intellektipuudega inimestega, enamasti laste ja noortega. Siiski kasutatakse SI teraapiat ka muude diagnooside kontekstis, näiteks aktiivsus-tähelepanuhäire ja Downi sündroomiga inimestega, sh täiskasvanutega.
Eestis on tema sõnul SI väljaõppe läbinud ja läbivaid tegevusterapeute ning logopeede, kes töötavad laste, noorte ja täiskasvanutega. Nad viivad läbi SI hindamisi ja SI teraapiat või kasutavad SI teraapia elemente.
Kes on lektor?
Heldi McCaskill lõpetas tegevusteraapia bakalaureuseõppe cum laude 2012. aastal University of East Anglias. 2013–21 töötas ta tegevusterapeudina Londonis psühhiatriahaigla akuutosakonnas, ambulatoorses psühhiaatriakliinikus ja kohtupsühhiaatria haiglas.
2022. aastal naases tegevusterapeudina kliinilise töö juurde Confido meditsiinikeskuses, kus lisaks täiskasvanutele alustas tööd laste ning noorukitega. 2024. a lõpetas sensoorse integratsiooni magistriõppe cum laude Sheffield Hallam Universitys. Jätkab õpinguid narratiivteraapia superviseeritud põhiväljaõppes Institute of Narrative Therapys.
Alates 2021. aastast on külalisõppejõuks Tallinna tervishoiu kõrgkoolis.
Heldi McCaskill on Eesti tegevusterapeutide liidu liige, Eesti sensoorse integratsiooni liidu asutajaliige ja juhatuse liige ning Suurbritannia tegevusterapeutide assotsiatsiooni liige.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänavune vaimse tervise konverents tervishoiutöötajatele võtab suurema vaatluse alla autismispektri häire, millel on mitu nägu kergemast raskemani.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.