Juunis 2026 tehti Tartu Ülikooli Kliinikumis esimest korda Eestis maksasiirdamine patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa. Seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks.

- Maksasiirdamisi viiakse kliinikumis läbi juba 1999. aastast. Kõik elupäästvad siirdamised saavad teoks tänu headele doonoritele.
- Foto: Kliinikum
Tartu Ülikooli Kliinikumi abdominaalkirurgia osakonna juhi ja maksasiirdamiste eestvedaja doktor Andrei Uksovi sõnul on maksasiirdamine pahaloomulise kasvaja metastaasidega maksas alles algusjärgus ning veel 20 aastat tagasi ei tulnud selline ravimeetod kõne allagi. „Pikka aega olid kolorektaalvähi maksametastaasid maksasiirdamise vastunäidustuseks. Praegu tehakse sellise diagnoosiga maksasiirdamisi maailmas veel harvadel juhtudel ja üksikutes keskustes, kuna kriteeriumitele vastavate patsientide hulk on piiratud. Kõige eesrindlikum on olnud Oslo Ülikooli Haigla ning seal läbi viidud uuringute järgi on hästi valitud patsientide 5 aasta elulemus kuni 83%, erinevalt patsientidest, kes saavad ainult keemiaravi ning kelle elulemus on kuni 9%,“ rääkis dr Uksov.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veregrupi sobimatus ei ole enam takistus neerusiirdamisel, vastsündinu hingamist saab toetada sünnihetkel nabavääti kohe sulgemata, südamerütmihäireid saab ravida meetodiga, mis vähendab oluliselt koekahjustuse riski. Ehkki näib, et Eestis on kõik juba olemas, saab endiselt mõnele protseduurile panna uhke tiitli: “Esimest korda!”
Tartu ülikooli kliinikumis tehti septembris Eestis esmakordselt neerusiirdamine, kus neerudoonori ja neeru saanu veregrupid omavahel ei sobinud. Kui seni oli veregruppide sobimatus neerusiirdamisel vastunäidustatud, siis nüüd avardab uudne ravitaktika siirdamist vajavate patsientide ravivõimalusi.