Autor: Triin Tabur • 5. juuni 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Diabeediliidu presidendi Ulvi Tammeri sõnul oli 2008. aastal Eestis ligi 45 000 diabeetikust ravipatsienti, kuid tegelikult võib haigestunute arv olla hinnanguliselt 70 000- 80 000. Kuna palju ei ole teadlikud haiguse sümptomitest või enda riskirühmas olemisest, on Tammeri sõnul ülioluline, et inimesed tunneksid huvi, mis haigus diabeet on ja kuidas saaks igaüks seda ennetada. „Sisuliselt võib diabeet tabada meid kõiki, sest elame heaoluühiskonnas, milles süüakse üha paremini, sporditakse vähem ja stress murrab nii kodus kui tööl“, ütles Tammer.

Inimesed, kellel pole suhkruhaigust diagnoositud, soovitab Diabeediliidu president vähemalt korra poole aasta tagant mõõta veresuhkru taset. Diabeedi riskirühma kuulujail soovitab Ulvi Tammer teha glükoosi tolerantsustesti, mis tuvastab haigestumise varases staadiumis. Diabeedi riskigruppi kuuluvad Tammeri hinnangul eelkõige ülekaalulised üle 45-aastased inimesed ning inimesed, kelle suguvõsas on ka varem diabeeti esinenud. Viimastel on risk diabeeti haigestuda koguni 50%. Ennast kontrollima peaksid ka kindlasti naised, kelle laste sünnikaal on olnud üle 4 kg.