Meditsiin on ühtpidi üks kõige innovaatilisemaid erialasid, kuid teisalt ka konservatiivsemaid, sest iga eksimus võib maksta inimelu. Seega on konflikt alati ettevaatliku meditsiini ja innovaatilise IT vahele justkui sisse programmeeritud.
Apteekrite iidset tarkust, et ravimit tuleb kontrollida enne väljastamist kolm korda, on arvuti puhul vist keeruline kasutada. Piisab ühest pilgust, aga kolm korda samal asjal klikkida on veidi imelik. Ilmselt just sellest samast mitmekordse kontrolli vajadusest johtuvalt ei kipu meedikud tervise infosüsteemi ehk TISi usaldama. Vähemasti viitab sellele soovimatus saata sinna näiteks patsiendi veregrupi andmeid ja neid hiljem kasutada. Kuigi tegemist on lihtsa tähekombinatsiooniga, mis elu jooksul ei muutu, on sellega eksimisel saatuslikud tagajärjed. Ikka jääb õhku küsimus, et äkki on seal näpukas?
Seotud lood
Tervise infosüsteemi (TIS) võetakse pigem kui kohustuslikku andmeladu, mitte kui usaldusväärset infoallikat. Kõik on nõus, et näiteks inimese veregrupp peaks TISis olema, kuid seda pole. Miks? Küsimus on andmete usaldusväärsuses.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.