Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Usaldamatus laseb haigekassal aadrit
Meditsiin on ühtpidi üks kõige innovaatilisemaid erialasid, kuid teisalt ka konservatiivsemaid, sest iga eksimus võib maksta inimelu. Seega on konflikt alati ettevaatliku meditsiini ja innovaatilise IT vahele justkui sisse programmeeritud.
Foto: Anti Veermaa
Apteekrite iidset tarkust, et ravimit tuleb kontrollida enne väljastamist kolm korda, on arvuti puhul vist keeruline kasutada. Piisab ühest pilgust, aga kolm korda samal asjal klikkida on veidi imelik. Ilmselt just sellest samast mitmekordse kontrolli vajadusest johtuvalt ei kipu meedikud tervise infosüsteemi ehk TISi usaldama. Vähemasti viitab sellele soovimatus saata sinna näiteks patsiendi veregrupi andmeid ja neid hiljem kasutada. Kuigi tegemist on lihtsa tähekombinatsiooniga, mis elu jooksul ei muutu, on sellega eksimisel saatuslikud tagajärjed. Ikka jääb õhku küsimus, et äkki on seal näpukas?
Tervise infosüsteemi (TIS) võetakse pigem kui kohustuslikku andmeladu, mitte kui usaldusväärset infoallikat. Kõik on nõus, et näiteks inimese veregrupp peaks TISis olema, kuid seda pole. Miks? Küsimus on andmete usaldusväärsuses.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.