Meditsiiniuudised  • 30 märts 2020 04:00

Vaimse tervise hoidmine koroonapuhangu ajal

Koroonaviiruse haiguse (COVID-19) pandeemia tekitab üle kogu maailma inimestes palju ärevust, hirmutunnet ja stressi ning kutsub meis esile erinevaid emotsioone, kirjutab Confido kliiniline neuropsühholoog Heivi Varus.

Confido kliiniline neuropsühholoog Heivi Varus.  Foto: Confido

See, kuidas keegi meist seesugusele sündmusele reageerib, sõltub inimese isiksuseomadustest ja elu jooksul saadud kogemustest, aga ka teda ümbrisevast keskkonnast ja sotsiaalse toetuse võimalustest.

Kõik meediakanalid on üleujutatud uudistest COVID-19 kohta, igapäevaselt näeme me häirivaid kaadreid riskipiirkondades toimuvast paanikast ja kummituslinnadest ning kuuleme üha uutest surmajuhtudest. Nutiajastule kohaselt on meil ka koroonaviiruse äpid ja rohkelt COVID-19 virtuaalseid leviku kaarte, mida igaüks saab reaalajas jälgida. Seesugune infotulv võib inimestes esile kutsuda tugevaid emotsioone ja ebakindlust.

Arvatakse, et psüühikahäiretega inimesed, lapsed, meditsiinipersonal ja kõik teised abijõud, kes nakatunutega otseselt kokku puuduvad, võivadCOVID-19 puhangule tõenäoliselt reageerida kõige tugevamalt.

Soovitused

Loe lisaks

Järgnevalt on välja toodud peamised reaktsioonid, mida käesolev eriolukord neis inimestes võib esile kutsuda:

⦁ ärevus ja sellega kaasnev pidev muretsemine iseenda ja oma lähedaste tervise pärast;

⦁ süütunne, kuna karantiini tõttu ei suudeta täita töö- ja perekohustusi;

⦁ unerütmi ja söömisharjumuste muutused;

⦁ raskused keskendumisel ja uinumisel;

⦁ väsimus ja kurnatus;

⦁ kehalise tervise halvenemine ja krooniliste haiguste ägenemine;

⦁ alkoholi, tubaka ja narkootiliste ainete suurenenud tarvitamine.

Aga mida siis ette võtta selleks, et vaimset tervist selles situatsioonis ja eriolukorras hoida? Kahtlemata peame me jälgima meedikute ja terviseameti soovitusi, kuidas ennast ja ka teisi viiruse eest kaitsta, kuid ettevaatusabinõude kasutuselevõtust ei peaks ka asjatut ärevust tundma. Uudiste pidevast jälgimisest tuleneva liigse ärevuse ja rahutuse korral tasub vältida või piirata erinevatest meediakanalitest peale tulevaid COVID-19 uudiseid.

Keskendu asjadele, mida saab teha

Karantiinis olles tasub piirangutele keskendumise asemel mõelda hoopis nendele asjadele, mida ma saan teha, mille jaoks mul nüüd on rohkem aega kui seda tavapärases igapäevaelus oleks. See on võimalus muretsemise asemel tegeleda suurpuhastuse, käsitöö, asjade sorteerimise või raamatute lugemisega, milleks päris kindlasti tööpäeva õhtuti meil aega napib. Samuti tasub endale meelde tuletada, et karantiinis või isolatsioonis olemisega anname olulise panuse viiruse leviku tõkestamiseks.

Ka kehtestatud eriolukorras tuleb leida aega regulaarseks liikumiseks, tasakaalustatud toitumiseks, piisavaks ööuneks ja puhkuseks – see aitab mitte ainult turgutada immuunussüsteemi, vaid hoida ka meie aju ja vaimset tervist.

Kliinilise psühholoogina pean oluliseks meedikutele südamele panna, et juhul kui te tajute, et olete ülekoormatud ning tunnete, et COVID-19 viirusega seonduv mõjutab juba mitme päeva jooksul teie võimekust efektiivselt töötada, patsientidega suhelda ja hoolitseda oma lähedaste eest, tuleks aeg maha võtta ning julgeda abi küsida.

Jaga lugu:
Seotud lood
MEDITSIINIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Meditsiiniuudised igal nädalal enda postkasti.

Meditsiiniuudised.ee toetajad:

Kadi Heinsalu
Kadi HeinsaluPeatoimetajaTel: 667 0451
Aet Trisberg
Aet TrisbergAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0455
Violetta Riidas
Violetta RiidasToimetajaTel: 667 0454
Siret Trull
Siret TrullAjakirjanik-toimetajaTel: 667 0446
Karin Tamm
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Maarja Kõrv
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708