Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vaimse tervise hoidmine koroonapuhangu ajal
See, kuidas keegi meist seesugusele sündmusele reageerib, sõltub inimese isiksuseomadustest ja elu jooksul saadud kogemustest, aga ka teda ümbrisevast keskkonnast ja sotsiaalse toetuse võimalustest.
Kõik meediakanalid on üleujutatud uudistest COVID-19 kohta, igapäevaselt näeme me häirivaid kaadreid riskipiirkondades toimuvast paanikast ja kummituslinnadest ning kuuleme üha uutest surmajuhtudest. Nutiajastule kohaselt on meil ka koroonaviiruse äpid ja rohkelt COVID-19 virtuaalseid leviku kaarte, mida igaüks saab reaalajas jälgida. Seesugune infotulv võib inimestes esile kutsuda tugevaid emotsioone ja ebakindlust.
Arvatakse, et psüühikahäiretega inimesed, lapsed, meditsiinipersonal ja kõik teised abijõud, kes nakatunutega otseselt kokku puuduvad, võivadCOVID-19 puhangule tõenäoliselt reageerida kõige tugevamalt.
Soovitused
Järgnevalt on välja toodud peamised reaktsioonid, mida käesolev eriolukord neis inimestes võib esile kutsuda:
⦁ ärevus ja sellega kaasnev pidev muretsemine iseenda ja oma lähedaste tervise pärast;
⦁ süütunne, kuna karantiini tõttu ei suudeta täita töö- ja perekohustusi;
⦁ unerütmi ja söömisharjumuste muutused;
⦁ raskused keskendumisel ja uinumisel;
⦁ väsimus ja kurnatus;
⦁ kehalise tervise halvenemine ja krooniliste haiguste ägenemine;
⦁ alkoholi, tubaka ja narkootiliste ainete suurenenud tarvitamine.
Aga mida siis ette võtta selleks, et vaimset tervist selles situatsioonis ja eriolukorras hoida? Kahtlemata peame me jälgima meedikute ja terviseameti soovitusi, kuidas ennast ja ka teisi viiruse eest kaitsta, kuid ettevaatusabinõude kasutuselevõtust ei peaks ka asjatut ärevust tundma. Uudiste pidevast jälgimisest tuleneva liigse ärevuse ja rahutuse korral tasub vältida või piirata erinevatest meediakanalitest peale tulevaid COVID-19 uudiseid.
Keskendu asjadele, mida saab teha
Karantiinis olles tasub piirangutele keskendumise asemel mõelda hoopis nendele asjadele, mida ma saan teha, mille jaoks mul nüüd on rohkem aega kui seda tavapärases igapäevaelus oleks. See on võimalus muretsemise asemel tegeleda suurpuhastuse, käsitöö, asjade sorteerimise või raamatute lugemisega, milleks päris kindlasti tööpäeva õhtuti meil aega napib. Samuti tasub endale meelde tuletada, et karantiinis või isolatsioonis olemisega anname olulise panuse viiruse leviku tõkestamiseks.
Ka kehtestatud eriolukorras tuleb leida aega regulaarseks liikumiseks, tasakaalustatud toitumiseks, piisavaks ööuneks ja puhkuseks – see aitab mitte ainult turgutada immuunussüsteemi, vaid hoida ka meie aju ja vaimset tervist.
Kliinilise psühholoogina pean oluliseks meedikutele südamele panna, et juhul kui te tajute, et olete ülekoormatud ning tunnete, et COVID-19 viirusega seonduv mõjutab juba mitme päeva jooksul teie võimekust efektiivselt töötada, patsientidega suhelda ja hoolitseda oma lähedaste eest, tuleks aeg maha võtta ning julgeda abi küsida.
Seotud lood
Nädal tagasi avatud Häirekeskuse infotelefon 1247, kust saab teavet koroonaviiruse kohta, on teenindanud juba ligi 13 000 kõnet.
Tallinna Tehnikaülikooli professor Mare Teichmann jagas Äripäeva Raadio hommikuprogrammis juhiseid, kuidas oma vaimset tervist hoida ehk et kriisi ajal tehtud otsuste tagajärgedega ei peaks hakkama kriisi lõppedes tegelema.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele