Meditsiinis ei peaks soovituste andmine või piirnormi kehtestamine toimuma meediaartiklite vahendusel, vaid erialaspetsialistide argumenteeritud aruteludes, kasutades vaid teaduslikke uuringuid, argumente ja vastuargumente, kirjutab Tartu ülikooli kaasprofessor, SYNLAB Eesti kliiniline juht Paul Naaber.

- Paul Naaber.
- Foto: Synlab Eesti
Viimasel ajal eelkõige leheveergudel kõlanud soovitused ja põhjendused külvavad pigem segadust, kui annavad selgust. Olles olnud mitme diagnostika- ja ravijuhendi koostamise koordineerija, võin kinnitada, et riiklike soovituste väljatöötamiseks kulub reeglina vähemalt aasta ning see toimub koostöös erinevate erialaseltside tippspetsialistide, tervisekassa ja patsientide esindajaga. Lisaks on kaasatud sekretariaat, mis töötab läbi kümneid eri teadusuuringuid ja ravijuhiseid, mida hinnatakse kindla metoodika järgi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
D-vitamiini puudus varajases eas puudus võib mõjutada T-rakke ja suurendada autoimmuunhaiguste riski hilisemas elus, selgus Kanada teadlaste uuringust.
Alates 2004. aastast on Eesti turule jõudnud ligi 13 000 eri toidulisandit. Et toidulisandite populaarsus suurendab nende ülemäärast tarbimist, püütakse kampaania "Korralik toit ei vaja toidulisandeid" käigus suurendada inimeste teadlikkust toidulisandite ohutust ja läbimõeldud tarbimisest.
Kandideerimise tähtaeg: 15.04.2026