ATH on Eestis veel aladiagnoositud

Kuigi aktiivsus- ja tähelepanuhäirest räägitakse üha rohkem, on Eestis jõudnud diagnoosini vaid väike osa inimestest, kelle toimetulekut ATH mõjutab. Minu Kliiniku psühhiaatri Kristjan Martin Kasterpalu sõnul on eriti aktuaalne täiskasvanute ATH, mis võib jääda aastaid korduva depressiooni, ärevuse või hajameelsuse varju.

Saates „Tervisetark“ räägib dr Kasterpalu, mida ATH endast kujutab, kuidas see avaldub lastel, noorukitel ja täiskasvanutel ning millal muutuvad tähelepanematus, impulsiivsus või rahutus häireks. Juttu tuleb ka sellest, miks poiste ja tüdrukute sümptomid võivad erineda, kuidas geneetika mõjutab ATH riski ning miks kasvavad nõudmised koolis, ülikoolis või esimesel töökohal võivad seni varjul olnud raskused esile tuua.

Lisaks selgitab dr Kasterpalu, kuidas arst ATH diagnoosini jõuab, mida ravi endast kujutab ning miks ravim on vaid osa laiemast toimetuleku parandamisest. Saade aitab mõista, miks ATH ei ole pelgalt moodne silt ega iseloomuviga, vaid seisund, mille märkamine võib oluliselt muuta inimese igapäevaelu.

Saadet juhib Violetta Riidas.

Pildil dr Kristjan Martin Kasterpalu
Pildi autor Violetta Riidas