Kulutõhusus on haigekassa abil ravisaajate nimekirjast n-ö välja praakinud paljud vähihaiged. Eestis on see piir 40 000 euro juures aastas. Kui veab, siis ravim ikkagi haigeni jõuab.
Vähiravifondile Kingitud Elu selgitas haigekassa kulutõhusust hiljuti nii: “See on mõõdupuu selleks, kas ravimist saadav kasu ja selle eest küsitav hind on tasakaalus. Meie tänases solidaarses ravikindlustuses on üks põhimõtteid, et olemasolev raha tuleb investeerida sinna, kust sellest tõuseb kogu elanikkonda arvestades suurim tervisekasu. Et seda hinnata, tuleb püüda iga ravimi ja teenuse korral aru saada, mis on hind ja milline saadav tervisekasu.”
Seotud lood
Haigekassa juhi sõnul on vähiravifond sild uute ravimite ning ravikindlustuse vahel, kuniks haigekassa ei saa veel uusi ravimeid rahastada.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul näitavad vähiravifondi "Kingitud elu" praktika ja arstide hinnangud, et vähihaigete toetamiseks oleks vaja umbes üks miljon eurot aastas, kuid soodusravimitesse suunates jääks sellest siiski puudu.
Piir, millega inimene võib Eestis veel ravi saada, jookseb 40 000 euro juures. Sest täpselt selle summa juures jookseb kulutõhususe piir.
WHO soovituste järgi peaks ravimite kulutõhususe piir olema Eestis tõusnud 48 000 euroni, kuid on hoopis langenud 40 000 euroni.
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.