10. jaanuar 2005

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koolitervishoiu teema on olnud fookuses alates eelmise aastakevadest- kui õiguskantsler avaldas oma seisukoha koolitervishoiukorraldamise küsimuses- tuues välja rea puudusi selle teenuseõiguslikul reguleerimisel.<br /><br />Sotsiaalministeerium algatas seejärel koolitervishoiukontseptsiooni väljatöötamiseks mitu erinevat töörühma japraeguseks on kontseptsioon valmis valitsusele esitamiseks.<br /><br />Koolitervishoiuteenus on võrreldes teiste teenustega erandlik- sestselle rahastamisel on kaks osapoolt. Haigekassa tasuda on koolitervishoiutöötaja töö- ühekordsete tarvikute- ravimite jaüheaastase kasutusega meditsiiniseadmete kulu. Teine osapool onkooli omanik- kelle tasuda on ruumide kommunaalkulu ja mitmeaastasekasutusega vahendid.<br /><br />Haigekassa sõlmib lepinguid ja rahastab koolitervishoiduüldhariduskoolides ja kutsekoolides põhihariduse baasil õppivateõpilaste osas. Teenust rahastatakse ka eri- ja sanatoorseteskoolides- mis on päevase õppe erivorm- ent sel juhul ei pruugirahastatav teenus katta kogu vajalikku tervishoidu eri- võisanatoorses koolis. Koolitervishoiuteenuse ühtse reguleerimise teebraskeks ka koolide väga erinev suurus ja kohaliktervishoiukorraldus. Näiteks oli eelmisel õppeaastal suurimaskoolis 1363- väikseimas aga viis õpilast!<br /><br />Haigekassa alustas koolitervishoiu küsimusega 2003. aasta sügisel-kui Eesti Õdede Liidule tehti ettepanek töötada väljakoolitervishoiuteenuse tegevusjuhend. Alates mullu kevadest ontegevusjuhendi eelnõu arenenud ja täiustunud koos koolitervisekontseptsiooni töörühmade tööga.<br /><br /><b>Juhend ja kontseptsioon</b><br />Kui sotsiaalministeeriumi kontseptsioon on laiem- hõlmates kogutervise arenguga seotud süsteemi koolis- siis tegevusjuhend hõlmabvaid kooliõe tegevuse. Töö sisu osas on aga mõlemad dokumendidühtsed. Kooliõde tegeleb õpilaste tervise edendamise- haigusteennetamise- tervise järelevalve ja esmaabi osutamisega. Fookuses onka tervist toetav koolikeskkond ning koostöö pedagoogide ja teisteõpilaste tervisega seotud töötajatega.<br /><br />Õpilase haiguste diagnoosimist ja ravi koolis ei toimu- sedateostab õpilase perearst või raviarst. Ka profülaktilisedläbivaatused on näidustatud mitte igal aastal- vaid üle aasta: I-III- V- VII- IX ja XII klassis. Kooliõel jääb seega aega analüüsidaõpilaste terviseseisundit ja tervisekäitumist süvitsi ning tegeledaenam krooniliste haigustega õpilaste toimetuleku jälgimisega võiindividuaalselt riskirühma õpilastega.<br /><br /><b>Lepingu sisu täpsustati</b><br />2004. aasta 16. septembril kirjutasid haigekassa ja Eesti ÕdedeLiit alla memorandumi õendustegevuse juhendi “Koolitervishoiutegevusjuhend” tunnustamiseks. Tunnustatud tegevusjuhendiga saabtutvuda haigekassa kodulehel ja selle saavad kõik teenuseosutajadtrükitult õdede liidust.<br /><br />Vastavalt tunnustatud juhendile on täpsustatud ka selle õppeaastakoolitervishoiuteenuse rahastamise lepingu sisu. Lepingu sõlmimiselarvestas haigekassa kooli omaniku ettepanekuid teenuse osutajavalikul. Võrreldes varasemaga on täpsustunud koolitervishoiuteenusekättesaadavuse osa (õppetöö ajal)- asendamise korraldamine. Vajalikon lapsevanema nõusolek vaktsineerimiste ja profülaktilisteläbivaatuste läbiviimiseks koolis.<br /><br />Näiteks varasem lepingutes olnud loengute pidamise kohustus ei olekooliõe ülesanne. Ka õpilasel või lapsevanemal on õigus esitadaettepanek või kaebus koolitervishoiuteenuse kohta. Koolitervishoiutegevusjuhend on alusmaterjaliks ka vaidlusküsimuste lahendamiselerinevate osapoolte vahel (kooli pidaja- personal- õpilased-lapsevanem- perearst)- mis puudutab kooliõe tegevusvaldkondi-ülesandeid ja vastutust.<br /><br />Muutunud on koolitervishoiu elektroonilise aruande formaat- millesisu tuleneb tegevusjuhendist ja koostöös sotsiaalministeeriumigamääratletud indikaatoritest. Viimaseid on plaanitud kasutada kaharidusministeeriumi läbiviidaval kooli sise- ja välishindamisel-samuti saab neid kasutada kooli arengukavas terviseosaplaneerimisel ja täitmise jälgimisel.<br /><br /><b>Keskmised näitajad veebilehel</b><br />Aruanne esitatakse nii haigekassale kui kooli omanikule. Aruannetevõrdlustulemused avalikustatakse keskmiste näitajatena haigekassakodulehel.<br />Võrdluses tuuakse Eesti keskmine- haigekassa piirkonna keskmine jamaakonna keskmised näitajad ning seega saab iga kool võrrelda omalaste tervisenäitajaid keskmistega.<br /><br />Otsusetegijad saavad aga andmeid analüüsida maakondlike erinevusteväljaselgitamiseks ja asjakohaste meetmete planeerimiseks.<br /><br /><b>Koolitused kogu Eestis</b><br />Koolitervishoiuteenuse tegevusjuhendi tutvustamiseks viis EestiÕdede Liit koostöös haigekassaga mullu 25.- 28. ja 29. oktoobrilläbi koolitused Tartus- Tallinnas ja Pärnus- kus osales kokku 288tervishoiutöötajat üle Eesti. Venekeelse tõlkega koolituspäevadKohtla-Järvel ja Tallinnas toimusid 5. ja 7 jaanuaril.<br /><br />Koolitustel tõstatati õpilase tervisekaardi muutmise vajadus-probleemiks peeti ka laste haiguste kohta teabe edastamise süsteemipuudumist. Tõdeti vajadust seadusandlusega reguleerida teenuseosutamise korraldus koolis- näiteks laste läbivaatused javaktsineerimine õppetöö ajal või lapsevanemate teavitamine javastutus lapse haigestumise puhul.<br /><br />Lähtuvalt tunnustatud tegevusjuhendist oli menetluses kakoolitervishoiuteenuse hinna muutus. Haigekassa nõukogu tegi 30.detsembril ettepaneku “Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu”kehtestamiseks- määruse jõustumisel tõuseb koolitervishoiuteenusehind ühe õpilase kohta kuus 18 kroonini- iseseisva õendusabiosutamise korral on rahastamise koefitsient 0-9.<br /><br />Hinna kujundamisel arvestati- et järgmisest õppeaastast suurenebkoolitervishoiuteenuse kättesaadavus- 2005/2006. õppeaastal peaks600 õpilase kohta töötama täiskohaga õde.<br /><br /><br />SIRJE VAASK<br />Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste osakonna peaspetsialist<br /><br /><br /><br /><small><b>Õiguskantsler juhtis tähelepanu:</b><br /><br />* Õiguskantsler on seisukohal- et koolitervishoiu praegunekorraldus ei ole kooskõlas tervishoiusüsteemiga ega selle õiguslikukorraldusega. Koolitervishoid ei ole õigusaktides piisavalt selgeltmääratletud ning vajab seaduse tasemel reguleerimist.<br />* Koolitervishoid peab olema kõigile lastele võrdselt kättesaadav-sõltumata lapse elukohast- õpilaste arvust koolis- kooli asukohastvõi muudest asjaoludest. Õiguskantsler leiab- etkoolitervishoiuteenus ei ole praegust õiguslikku regulatsiooniarvestades kõigile lastele võrdselt kättesaadav.<br />* Õiguskantsler peab vajalikuks üle vaadata ja konkretiseeridasotsiaalministeeriumi ettevalmistatud koolitervishoiukontseptsiooni- arutada see läbi ümarlaual kõigi asjaosalisteosavõtul ning töötada välja tegevuskava koolitervishoiukontseptsiooni rakendamiseks.<br /><br /><i>Väljavõte pressiteatest “Õiguskantsler Allar Jõks pöörduskoolitervishoiu teemal märgukirjaga sotsiaalminister MarkoPomerantsi poole” (19.04.2004)</i></small>