Kunstnikud ja teadlased hakkasid Saksamaal Dresdeni ülikoolismeditsiini õpetamisel kasutatavaid inimese anatoomiat- haigusi-vigastusi- loote arengut ja sünnitust kujutavaid vahakujusidvalmistama 1856. aastal. Panoptikoni õppevahendite kogu loomistkonsulteeris ka eestlane Karl Ernst von Baer.
Kunstipärased vahakujud muutusid väga populaarseks ning neidhakati hobuvankris mööda Euroopat ringi sõidutama. Teisemaailmasõja päevil peideti kogu pommitamise eest ära ja jäi siisaastakümneteks kadunuks. Panoptikoni leidsid 1981. aastal ühestKesk-Euroopa tolmunud keldrist soome kunstnikud Wäinö Hamari ja EsaKarttunen.